Vestmik

et suur – väike   »   no stor – liten

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [sekstiåtte]

stor – liten

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
suur ja väike s--r-o----t-n s--- o- l---- s-o- o- l-t-n ------------- stor og liten 0
Elevant on suur. E--fan-en--- st-r. E-------- e- s---- E-e-a-t-n e- s-o-. ------------------ Elefanten er stor. 0
Hiir on väike. Musa ---lit--. M--- e- l----- M-s- e- l-t-n- -------------- Musa er liten. 0
pime ja valge mø-k--g lys m--- o- l-- m-r- o- l-s ----------- mørk og lys 0
Öö on pime. N--t----r-m-rk. N----- e- m---- N-t-e- e- m-r-. --------------- Natten er mørk. 0
Päev on valge. D--en er---s. D---- e- l--- D-g-n e- l-s- ------------- Dagen er lys. 0
vana ja noor ga---- -g ung g----- o- u-- g-m-e- o- u-g ------------- gammel og ung 0
Meie vanaisa on väga vana. Be-------- -----r--el--g g---el. B--------- v-- e- v----- g------ B-s-e-a-e- v-r e- v-l-i- g-m-e-. -------------------------------- Bestefaren vår er veldig gammel. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. F-- sytt-----sid-n-var-h-n u-g. F-- s---- å- s---- v-- h-- u--- F-r s-t-i å- s-d-n v-r h-n u-g- ------------------------------- For sytti år siden var han ung. 0
ilus ja inetu pen ----t--g p-- o- s---- p-n o- s-y-g ------------ pen og stygg 0
Liblikas on ilus. So--e-f-gle- e--p-n. S----------- e- p--- S-m-e-f-g-e- e- p-n- -------------------- Sommerfuglen er pen. 0
Ämblik on inetu. Ed---k-p--n e-----g-. E---------- e- s----- E-d-r-o-p-n e- s-y-g- --------------------- Edderkoppen er stygg. 0
paks ja kõhn tykk og t-nn t--- o- t--- t-k- o- t-n- ------------ tykk og tynn 0
100 kilo kaaluv naine on paks. En-k-in-- p---und-e---lo er-t--k. E- k----- p- h----- k--- e- t---- E- k-i-n- p- h-n-r- k-l- e- t-k-. --------------------------------- En kvinne på hundre kilo er tykk. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. En---n- på ----- --l- -r tyn-. E- m--- p- f---- k--- e- t---- E- m-n- p- f-m-i k-l- e- t-n-. ------------------------------ En mann på femti kilo er tynn. 0
kallis ja odav d----- bi---g d-- o- b----- d-r o- b-l-i- ------------- dyr og billig 0
Auto on kallis. Bi-en--- --r. B---- e- d--- B-l-n e- d-r- ------------- Bilen er dyr. 0
Ajaleht on odav. A----- e- b--l-g. A----- e- b------ A-i-e- e- b-l-i-. ----------------- Avisen er billig. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...