Vestmik

et vajama – tahtma   »   pl potrzebować – chcieć

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [sześćdziesiąt dziewięć]

potrzebować – chcieć

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. P-trze-u---ł-ż-a. P--------- ł----- P-t-z-b-j- ł-ż-a- ----------------- Potrzebuję łóżka. 0
Ma tahan magada. C-cę-s---. C--- s---- C-c- s-a-. ---------- Chcę spać. 0
Kas siin on voodit? C-----s--tu j-ki-ś--ó---? C-- j--- t- j----- ł----- C-y j-s- t- j-k-e- ł-ż-o- ------------------------- Czy jest tu jakieś łóżko? 0
Mul on vaja lampi. Pot-z---j- l-m-y. P--------- l----- P-t-z-b-j- l-m-y- ----------------- Potrzebuję lampy. 0
Ma tahan lugeda. Chc- -zytać. C--- c------ C-c- c-y-a-. ------------ Chcę czytać. 0
Kas siin on lampi? Cz- j-s- tu-j-k----am-a? C-- j--- t- j---- l----- C-y j-s- t- j-k-ś l-m-a- ------------------------ Czy jest tu jakaś lampa? 0
Mul on vaja telefoni. Pot-z-b-ję tele-o--. P--------- t-------- P-t-z-b-j- t-l-f-n-. -------------------- Potrzebuję telefonu. 0
Ma tahan helistada. C--- -a-zwoni-. C--- z--------- C-c- z-d-w-n-ć- --------------- Chcę zadzwonić. 0
Kas siin on telefoni? Cz---est--u j-ki- te--f-n? C-- j--- t- j---- t------- C-y j-s- t- j-k-ś t-l-f-n- -------------------------- Czy jest tu jakiś telefon? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Pot-ze-u------ratu. P--------- a------- P-t-z-b-j- a-a-a-u- ------------------- Potrzebuję aparatu. 0
Ma tahan pildistada. C----zrobić -dj----. C--- z----- z------- C-c- z-o-i- z-j-c-a- -------------------- Chcę zrobić zdjęcia. 0
Kas siin on fotokaamerat? Czy-jes--t- -a------ara-? C-- j--- t- j---- a------ C-y j-s- t- j-k-ś a-a-a-? ------------------------- Czy jest tu jakiś aparat? 0
Mul on vaja arvutit. P-trz--uj--ko----e-a. P--------- k--------- P-t-z-b-j- k-m-u-e-a- --------------------- Potrzebuję komputera. 0
Ma tahan meili saata. Chc- -ysła---ai-a. C--- w----- m----- C-c- w-s-a- m-i-a- ------------------ Chcę wysłać maila. 0
Kas siin on arvutit? C-y-j-s- -u---ki-----p-t--? C-- j--- t- j---- k-------- C-y j-s- t- j-k-ś k-m-u-e-? --------------------------- Czy jest tu jakiś komputer? 0
Mul on vaja pastakat. Potrz--u-- dł---p-su. P--------- d--------- P-t-z-b-j- d-u-o-i-u- --------------------- Potrzebuję długopisu. 0
Ma tahan midagi kirjutada. C-cę---ś -a-isa-. C--- c-- n------- C-c- c-ś n-p-s-ć- ----------------- Chcę coś napisać. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Czy j--- -- jaka- ----ka-pa-ie-- ---a-iś--ł-g--is? C-- j--- t- j---- k----- p------ i j---- d-------- C-y j-s- t- j-k-ś k-r-k- p-p-e-u i j-k-ś d-u-o-i-? -------------------------------------------------- Czy jest tu jakaś kartka papieru i jakiś długopis? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...