Vestmik

et vajama – tahtma   »   sk potrebovať – chcieť

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [šesťdesiatdeväť]

potrebovať – chcieť

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Po-------- p-----. Potrebujem posteľ. 0
Ma tahan magada. Ch--- s---. Chcem spať. 0
Kas siin on voodit? Je t- p-----? Je tu posteľ? 0
Mul on vaja lampi. Po-------- l----. Potrebujem lampu. 0
Ma tahan lugeda. Ch--- č----. Chcem čítať. 0
Kas siin on lampi? Je t- l----? Je tu lampa? 0
Mul on vaja telefoni. Po-------- t------. Potrebujem telefón. 0
Ma tahan helistada. Ch--- t----------. Chcem telefonovať. 0
Kas siin on telefoni? Je t- t------? Je tu telefón? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Po-------- f---------. Potrebujem fotoaparát. 0
Ma tahan pildistada. Ch--- f-----------. Chcem fotografovať. 0
Kas siin on fotokaamerat? Je t- f---------? Je tu fotoaparát? 0
Mul on vaja arvutit. Po-------- p------. Potrebujem počítač. 0
Ma tahan meili saata. Ch--- p----- e-----. Chcem poslať e-mail. 0
Kas siin on arvutit? Je t- n----- p------? Je tu nejaký počítač? 0
Mul on vaja pastakat. Po-------- g-------- p---. Potrebujem gulôčkové pero. 0
Ma tahan midagi kirjutada. Ch--- n---- n------. Chcem niečo napísať. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Je t- k---- p------ a g-------- p---? Je tu kúsok papiera a gulôčkové pero? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...