Vestmik

et vajama – tahtma   »   tr ihtiyacı olmak – istemek

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [altmış dokuz]

ihtiyacı olmak – istemek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. B-- y--ağ--ih--y---- v--. B-- y----- i-------- v--- B-r y-t-ğ- i-t-y-c-m v-r- ------------------------- Bir yatağa ihtiyacım var. 0
Ma tahan magada. U----k-----y--u-. U----- i--------- U-u-a- i-t-y-r-m- ----------------- Uyumak istiyorum. 0
Kas siin on voodit? Bur----b---------var-ı? B----- b-- y---- v----- B-r-d- b-r y-t-k v-r-ı- ----------------------- Burada bir yatak varmı? 0
Mul on vaja lampi. B----am-a---------cı- var. B-- l------ i-------- v--- B-r l-m-a-a i-t-y-c-m v-r- -------------------------- Bir lambaya ihtiyacım var. 0
Ma tahan lugeda. O-u-ak ---iyoru-. O----- i--------- O-u-a- i-t-y-r-m- ----------------- Okumak istiyorum. 0
Kas siin on lampi? Burada--i- ----- va--m-? B----- b-- l---- v-- m-- B-r-d- b-r l-m-a v-r m-? ------------------------ Burada bir lamba var mı? 0
Mul on vaja telefoni. B-- te--fo----h--y--ım var. B-- t------- i-------- v--- B-r t-l-f-n- i-t-y-c-m v-r- --------------------------- Bir telefona ihtiyacım var. 0
Ma tahan helistada. T-lefon ----k ---i-o--m. T------ e---- i--------- T-l-f-n e-m-k i-t-y-r-m- ------------------------ Telefon etmek istiyorum. 0
Kas siin on telefoni? Bu---a--ir telef-n-v-- m-? B----- b-- t------ v-- m-- B-r-d- b-r t-l-f-n v-r m-? -------------------------- Burada bir telefon var mı? 0
Mul on vaja fotokaamerat. B---ka--ra-a-iht---c-- v-r. B-- k------- i-------- v--- B-r k-m-r-y- i-t-y-c-m v-r- --------------------------- Bir kameraya ihtiyacım var. 0
Ma tahan pildistada. F--o---- ---mek ----yoru-. F------- ç----- i--------- F-t-ğ-a- ç-k-e- i-t-y-r-m- -------------------------- Fotoğraf çekmek istiyorum. 0
Kas siin on fotokaamerat? B--a-a b-- ka-e-a v-r--ı? B----- b-- k----- v-- m-- B-r-d- b-r k-m-r- v-r m-? ------------------------- Burada bir kamera var mı? 0
Mul on vaja arvutit. Bir-bilgi---ara--h-iy-c---v-r. B-- b---------- i-------- v--- B-r b-l-i-a-a-a i-t-y-c-m v-r- ------------------------------ Bir bilgisayara ihtiyacım var. 0
Ma tahan meili saata. Bi- ---ost------e-me- isti-o---. B-- e------ g-------- i--------- B-r e-p-s-a g-n-e-m-k i-t-y-r-m- -------------------------------- Bir e-posta göndermek istiyorum. 0
Kas siin on arvutit? Burad- -i- bil--s-y-r -ar -ı? B----- b-- b--------- v-- m-- B-r-d- b-r b-l-i-a-a- v-r m-? ----------------------------- Burada bir bilgisayar var mı? 0
Mul on vaja pastakat. Bi--tük----ze ih-iy-cı- -ar. B-- t-------- i-------- v--- B-r t-k-n-e-e i-t-y-c-m v-r- ---------------------------- Bir tükenmeze ihtiyacım var. 0
Ma tahan midagi kirjutada. B-- ş-y-yazma------yo-u-. B-- ş-- y----- i--------- B-r ş-y y-z-a- i-t-y-r-m- ------------------------- Bir şey yazmak istiyorum. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Bur-da b-- ---rak kağ-t--e-tükenme--var -ı? B----- b-- y----- k---- v- t------- v-- m-- B-r-d- b-r y-p-a- k-ğ-t v- t-k-n-e- v-r m-? ------------------------------------------- Burada bir yaprak kağıt ve tükenmez var mı? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...