Vestmik

et midagi soovima   »   de etwas mögen

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [siebzig]

etwas mögen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Möc-te- -i- r-uc-e-? M------ S-- r------- M-c-t-n S-e r-u-h-n- -------------------- Möchten Sie rauchen? 0
Kas te sooviksite tantsida? Mö----n -ie-t-nz-n? M------ S-- t------ M-c-t-n S-e t-n-e-? ------------------- Möchten Sie tanzen? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? M-ch-e----e--p------n -ehe-? M------ S-- s-------- g----- M-c-t-n S-e s-a-i-r-n g-h-n- ---------------------------- Möchten Sie spazieren gehen? 0
Ma sooviksin suitsetada. Ich-möc-t-----ch--. I-- m----- r------- I-h m-c-t- r-u-h-n- ------------------- Ich möchte rauchen. 0
Soovid sa sigaretti? Möc----- -- -in- Zi-are--e? M------- d- e--- Z--------- M-c-t-s- d- e-n- Z-g-r-t-e- --------------------------- Möchtest du eine Zigarette? 0
Ta soovib tuld. E- m-cht---e-e-. E- m----- F----- E- m-c-t- F-u-r- ---------------- Er möchte Feuer. 0
Ma sooviksin midagi juua. Ic--möch-- e--a- t--n---. I-- m----- e---- t------- I-h m-c-t- e-w-s t-i-k-n- ------------------------- Ich möchte etwas trinken. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Ic- ----t- e-w--------. I-- m----- e---- e----- I-h m-c-t- e-w-s e-s-n- ----------------------- Ich möchte etwas essen. 0
Ma sooviksin veidi puhata. I-h -----e--i-h-et-as a--ruh--. I-- m----- m--- e---- a-------- I-h m-c-t- m-c- e-w-s a-s-u-e-. ------------------------------- Ich möchte mich etwas ausruhen. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. I-h m--h-- --e ----s-f-----. I-- m----- S-- e---- f------ I-h m-c-t- S-e e-w-s f-a-e-. ---------------------------- Ich möchte Sie etwas fragen. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ic--möc-te-Si---m-e--a- b-t---. I-- m----- S-- u- e---- b------ I-h m-c-t- S-e u- e-w-s b-t-e-. ------------------------------- Ich möchte Sie um etwas bitten. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. I-h ---hte -i- z--e--a--ein----n. I-- m----- S-- z- e---- e-------- I-h m-c-t- S-e z- e-w-s e-n-a-e-. --------------------------------- Ich möchte Sie zu etwas einladen. 0
Mida te soovite, palun? Was-mö---e- -i- ---te? W-- m------ S-- b----- W-s m-c-t-n S-e b-t-e- ---------------------- Was möchten Sie bitte? 0
Soovite te kohvi? Mö---e- -ie -in---K---e-? M------ S-- e---- K------ M-c-t-n S-e e-n-n K-f-e-? ------------------------- Möchten Sie einen Kaffee? 0
Või soovite te pigem teed? Od---m---ten -i- lieb----inen-T--? O--- m------ S-- l----- e---- T--- O-e- m-c-t-n S-e l-e-e- e-n-n T-e- ---------------------------------- Oder möchten Sie lieber einen Tee? 0
Me soovime koju sõita. W-r-möc-ten--a-h-H---- ----en. W-- m------ n--- H---- f------ W-r m-c-t-n n-c- H-u-e f-h-e-. ------------------------------ Wir möchten nach Hause fahren. 0
Soovite te taksot? Möcht-- ih----n ---i? M------ i-- e-- T---- M-c-t-t i-r e-n T-x-? --------------------- Möchtet ihr ein Taxi? 0
Nad soovivad helistada. S-e-möc---- ---e-onier-n. S-- m------ t------------ S-e m-c-t-n t-l-f-n-e-e-. ------------------------- Sie möchten telefonieren. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.