Vestmik

et midagi soovima   »   ko 뭘 하고 싶어요

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [일흔]

70 [ilheun]

뭘 하고 싶어요

[mwol hago sip-eoyo]

eesti korea Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? 담배- 피-- 싶--? 담배를 피우고 싶어요? 0
d--------- p---- s---e---? da-------- p---- s-------? dambaeleul piugo sip-eoyo? d-m-a-l-u- p-u-o s-p-e-y-? -------------------------?
Kas te sooviksite tantsida? 춤을 추- 싶--? 춤을 추고 싶어요? 0
c----e-- c---- s---e---? ch------ c---- s-------? chum-eul chugo sip-eoyo? c-u--e-l c-u-o s-p-e-y-? -----------------------?
Kas te sooviksite jalutama minna? 산책- 하- 싶--? 산책을 하고 싶어요? 0
s--------e-- h--- s---e---? sa---------- h--- s-------? sanchaeg-eul hago sip-eoyo? s-n-h-e--e-l h-g- s-p-e-y-? --------------------------?
Ma sooviksin suitsetada. 저는 담-- 피-- 싶--. 저는 담배를 피우고 싶어요. 0
j------ d--------- p---- s---e---. je----- d--------- p---- s-------. jeoneun dambaeleul piugo sip-eoyo. j-o-e-n d-m-a-l-u- p-u-o s-p-e-y-. ---------------------------------.
Soovid sa sigaretti? 담배- 피-- 싶--? 담배를 피우고 싶어요? 0
d--------- p---- s---e---? da-------- p---- s-------? dambaeleul piugo sip-eoyo? d-m-a-l-u- p-u-o s-p-e-y-? -------------------------?
Ta soovib tuld. 그는 불- 원--. 그는 불을 원해요. 0
g------ b---e-- w-------. ge----- b------ w-------. geuneun bul-eul wonhaeyo. g-u-e-n b-l-e-l w-n-a-y-. ------------------------.
Ma sooviksin midagi juua. 저는 뭘 마-- 싶--. 저는 뭘 마시고 싶어요. 0
j------ m--- m----- s---e---. je----- m--- m----- s-------. jeoneun mwol masigo sip-eoyo. j-o-e-n m-o- m-s-g- s-p-e-y-. ----------------------------.
Ma sooviksin midagi süüa. 저는 뭘 먹- 싶--. 저는 뭘 먹고 싶어요. 0
j------ m--- m----- s---e---. je----- m--- m----- s-------. jeoneun mwol meoggo sip-eoyo. j-o-e-n m-o- m-o-g- s-p-e-y-. ----------------------------.
Ma sooviksin veidi puhata. 저는 조- 쉬- 싶--. 저는 조금 쉬고 싶어요. 0
j------ j----- s---- s---e---. je----- j----- s---- s-------. jeoneun jogeum swigo sip-eoyo. j-o-e-n j-g-u- s-i-o s-p-e-y-. -----------------------------.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. 저는 당--- 뭘 물--- 싶--. 저는 당신에게 뭘 물어보고 싶어요. 0
j------ d-------e-- m--- m---e----- s---e---. je----- d---------- m--- m--------- s-------. jeoneun dangsin-ege mwol mul-eobogo sip-eoyo. j-o-e-n d-n-s-n-e-e m-o- m-l-e-b-g- s-p-e-y-. --------------------------------------------.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. 저는 당--- 뭘 부--- 싶--. 저는 당신에게 뭘 부탁하고 싶어요. 0
j------ d-------e-- m--- b-------- s---e---. je----- d---------- m--- b-------- s-------. jeoneun dangsin-ege mwol butaghago sip-eoyo. j-o-e-n d-n-s-n-e-e m-o- b-t-g-a-o s-p-e-y-. -------------------------------------------.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. 저는 당--- 뭘 대--- 싶--. 저는 당신에게 뭘 대접하고 싶어요. 0
j------ d-------e-- m--- d---------- s---e---. je----- d---------- m--- d---------- s-------. jeoneun dangsin-ege mwol daejeobhago sip-eoyo. j-o-e-n d-n-s-n-e-e m-o- d-e-e-b-a-o s-p-e-y-. ---------------------------------------------.
Mida te soovite, palun? 뭘 마-- 싶--? 뭘 마시고 싶어요? 0
m--- m----- s---e---? mw-- m----- s-------? mwol masigo sip-eoyo? m-o- m-s-g- s-p-e-y-? --------------------?
Soovite te kohvi? 커피- 마-- 싶--? 커피를 마시고 싶어요? 0
k-------- m----- s---e---? ke------- m----- s-------? keopileul masigo sip-eoyo? k-o-i-e-l m-s-g- s-p-e-y-? -------------------------?
Või soovite te pigem teed? 아니- 차- 더 좋--? 아니면 차가 더 좋아요? 0
a------- c---- d-- j---a--? an------ c---- d-- j------? animyeon chaga deo joh-ayo? a-i-y-o- c-a-a d-o j-h-a-o? --------------------------?
Me soovime koju sõita. 우리- 집-- 가- 싶--. 우리는 집으로 가고 싶어요. 0
u------ j---e--- g--- s---e---. ul----- j------- g--- s-------. ulineun jib-eulo gago sip-eoyo. u-i-e-n j-b-e-l- g-g- s-p-e-y-. ------------------------------.
Soovite te taksot? 택시- 원--? 택시를 원해요? 0
t--------- w-------? ta-------- w-------? taegsileul wonhaeyo? t-e-s-l-u- w-n-a-y-? -------------------?
Nad soovivad helistada. 그들- 전-- 하- 싶--. 그들은 전화를 하고 싶어요. 0
g-------e-- j---------- h--- s---e---. ge--------- j---------- h--- s-------. geudeul-eun jeonhwaleul hago sip-eoyo. g-u-e-l-e-n j-o-h-a-e-l h-g- s-p-e-y-. -------------------------------------.

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.