Vestmik

et midagi soovima   »   px gostar de qualquer coisa

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [setenta]

gostar de qualquer coisa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? V-cê-q-e----m-r? V--- q--- f----- V-c- q-e- f-m-r- ---------------- Você quer fumar? 0
Kas te sooviksite tantsida? Você ---- danç-r? V--- q--- d------ V-c- q-e- d-n-a-? ----------------- Você quer dançar? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Voc- -ue-------ar? V--- q--- p------- V-c- q-e- p-s-e-r- ------------------ Você quer passear? 0
Ma sooviksin suitsetada. Eu -u--o ---ar. E- q---- f----- E- q-e-o f-m-r- --------------- Eu quero fumar. 0
Soovid sa sigaretti? Vo-ê-qu-r--- -igar--? V--- q--- u- c------- V-c- q-e- u- c-g-r-o- --------------------- Você quer um cigarro? 0
Ta soovib tuld. E------r --queiro. E-- q--- i-------- E-e q-e- i-q-e-r-. ------------------ Ele quer isqueiro. 0
Ma sooviksin midagi juua. Eu--u-r- --ber-a-gu-a c--s-. E- q---- b---- a----- c----- E- q-e-o b-b-r a-g-m- c-i-a- ---------------------------- Eu quero beber alguma coisa. 0
Ma sooviksin midagi süüa. E--qu--o----e- -l-u-a -o--a. E- q---- c---- a----- c----- E- q-e-o c-m-r a-g-m- c-i-a- ---------------------------- Eu quero comer alguma coisa. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Eu que---desc-nsar -m --u-o. E- q---- d-------- u- p----- E- q-e-o d-s-a-s-r u- p-u-o- ---------------------------- Eu quero descansar um pouco. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. E--q--r--l-- --rg--ta- uma-c----. E- q---- l-- p-------- u-- c----- E- q-e-o l-e p-r-u-t-r u-a c-i-a- --------------------------------- Eu quero lhe perguntar uma coisa. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Eu-qu-r- -he-----r-u- --vor. E- q---- l-- p---- u- f----- E- q-e-o l-e p-d-r u- f-v-r- ---------------------------- Eu quero lhe pedir um favor. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. E--q-----co----á--- p-r- --g--- c-i--. E- q---- c--------- p--- a----- c----- E- q-e-o c-n-i-á-l- p-r- a-g-m- c-i-a- -------------------------------------- Eu quero convidá-lo para alguma coisa. 0
Mida te soovite, palun? O-q-e --s---,-por fa-or? O q-- d------ p-- f----- O q-e d-s-j-, p-r f-v-r- ------------------------ O que deseja, por favor? 0
Soovite te kohvi? De---a------f-? D----- u- c---- D-s-j- u- c-f-? --------------- Deseja um café? 0
Või soovite te pigem teed? Ou----f-re --te---m chá? O- p------ a---- u- c--- O- p-e-e-e a-t-s u- c-á- ------------------------ Ou prefere antes um chá? 0
Me soovime koju sõita. Que--mo- -r ---a ----. Q------- i- p--- c---- Q-e-e-o- i- p-r- c-s-. ---------------------- Queremos ir para casa. 0
Soovite te taksot? Qu-re---m-tá--? Q----- u- t---- Q-e-e- u- t-x-? --------------- Querem um táxi? 0
Nad soovivad helistada. E-es-----e- -e--fo--r. E--- q----- t--------- E-e- q-e-e- t-l-f-n-r- ---------------------- Eles querem telefonar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.