Vestmik

et midagi soovima   »   sv vilja ha något

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sjuttio]

vilja ha något

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Vill n- --k-? V--- n- r---- V-l- n- r-k-? ------------- Vill ni röka? 0
Kas te sooviksite tantsida? V--l -i d--sa? V--- n- d----- V-l- n- d-n-a- -------------- Vill ni dansa? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Vil- ni -å-u---ch g-? V--- n- g- u- o-- g-- V-l- n- g- u- o-h g-? --------------------- Vill ni gå ut och gå? 0
Ma sooviksin suitsetada. Jag s-ull----lj--röka. J-- s----- v---- r---- J-g s-u-l- v-l-a r-k-. ---------------------- Jag skulle vilja röka. 0
Soovid sa sigaretti? Vi-l -- ha e- ---a---t? V--- d- h- e- c-------- V-l- d- h- e- c-g-r-t-? ----------------------- Vill du ha en cigarett? 0
Ta soovib tuld. Ha--v-l-------d. H-- v--- h- e--- H-n v-l- h- e-d- ---------------- Han vill ha eld. 0
Ma sooviksin midagi juua. Ja- s-ulle --lja h--nå-o--at- dr--k-. J-- s----- v---- h- n---- a-- d------ J-g s-u-l- v-l-a h- n-g-t a-t d-i-k-. ------------------------------------- Jag skulle vilja ha något att dricka. 0
Ma sooviksin midagi süüa. J-g -k---- vilja-----nå-o-. J-- s----- v---- ä-- n----- J-g s-u-l- v-l-a ä-a n-g-t- --------------------------- Jag skulle vilja äta något. 0
Ma sooviksin veidi puhata. J-- -k--l- v-l-a --l--m-g --t-. J-- s----- v---- v--- m-- l---- J-g s-u-l- v-l-a v-l- m-g l-t-. ------------------------------- Jag skulle vilja vila mig lite. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. J------l----il-a---åg- er---got. J-- s----- v---- f---- e- n----- J-g s-u-l- v-l-a f-å-a e- n-g-t- -------------------------------- Jag skulle vilja fråga er något. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. J-g skul-e--il-a b--e---- --g-t. J-- s----- v---- b- e- o- n----- J-g s-u-l- v-l-a b- e- o- n-g-t- -------------------------------- Jag skulle vilja be er om något. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Ja---ku--- vilja -juda-in-----å-någo-. J-- s----- v---- b---- i- e- p- n----- J-g s-u-l- v-l-a b-u-a i- e- p- n-g-t- -------------------------------------- Jag skulle vilja bjuda in er på något. 0
Mida te soovite, palun? V-d-vil--ni -a? V-- v--- n- h-- V-d v-l- n- h-? --------------- Vad vill ni ha? 0
Soovite te kohvi? V--l-n- ---e- ---f-? V--- n- h- e- k----- V-l- n- h- e- k-f-e- -------------------- Vill ni ha en kaffe? 0
Või soovite te pigem teed? El-e- -ku-l-----h--l-- vi-j- -- -n --? E---- s----- n- h----- v---- h- e- t-- E-l-r s-u-l- n- h-l-r- v-l-a h- e- t-? -------------------------------------- Eller skulle ni hellre vilja ha en te? 0
Me soovime koju sõita. V- skulle-vilja -k- he-. V- s----- v---- å-- h--- V- s-u-l- v-l-a å-a h-m- ------------------------ Vi skulle vilja åka hem. 0
Soovite te taksot? Vil- -- ha e--ta-i? V--- n- h- e- t---- V-l- n- h- e- t-x-? ------------------- Vill ni ha en taxi? 0
Nad soovivad helistada. D- v-l- -i---. D- v--- r----- D- v-l- r-n-a- -------------- De vill ringa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.