Vestmik

et midagi soovima   »   zh 喜欢某事

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70[七十]

70 [Qīshí]

喜欢某事

[xǐhuān mǒu shì]

eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? 您 想 抽- 吗 ? 您 想 抽烟 吗 ? 0
n-- x---- c------ m-? ní- x---- c------ m-? nín xiǎng chōuyān ma? n-n x-ǎ-g c-ō-y-n m-? --------------------?
Kas te sooviksite tantsida? 您 想 跳- 吗 ? 您 想 跳舞 吗 ? 0
N-- x---- t----- m-? Ní- x---- t----- m-? Nín xiǎng tiàowǔ ma? N-n x-ǎ-g t-à-w- m-? -------------------?
Kas te sooviksite jalutama minna? 您 想 去 散- 吗 ? 您 想 去 散步 吗 ? 0
N-- x---- q- s---- m-? Ní- x---- q- s---- m-? Nín xiǎng qù sànbù ma? N-n x-ǎ-g q- s-n-ù m-? ---------------------?
Ma sooviksin suitsetada. 我 想 抽- 。 我 想 抽烟 。 0
W- x---- c------. Wǒ x---- c------. Wǒ xiǎng chōuyān. W- x-ǎ-g c-ō-y-n. ----------------.
Soovid sa sigaretti? 你 想 要 一- 烟 吗 ? 你 想 要 一支 烟 吗 ? 0
N- x---- y-- y- z-- y-- m-? Nǐ x---- y-- y- z-- y-- m-? Nǐ xiǎng yào yī zhī yān ma? N- x-ǎ-g y-o y- z-ī y-n m-? --------------------------?
Ta soovib tuld. 他 想 要 打-- 。 他 想 要 打火机 。 0
T- x---- y-- d------. Tā x---- y-- d------. Tā xiǎng yào dǎhuǒjī. T- x-ǎ-g y-o d-h-ǒ-ī. --------------------.
Ma sooviksin midagi juua. 我 想 喝-- 东- 。 我 想 喝点儿 东西 。 0
W- x---- h- d--- e- d-----. Wǒ x---- h- d--- e- d-----. Wǒ xiǎng hē diǎn er dōngxī. W- x-ǎ-g h- d-ǎ- e- d-n-x-. --------------------------.
Ma sooviksin midagi süüa. 我 想 吃-- 东- 。 我 想 吃点儿 东西 。 0
W- x---- c-- d--- e- d-----. Wǒ x---- c-- d--- e- d-----. Wǒ xiǎng chī diǎn er dōngxī. W- x-ǎ-g c-ī d-ǎ- e- d-n-x-. ---------------------------.
Ma sooviksin veidi puhata. 我 想 休- 一- 。 我 想 休息 一下 。 0
W- x---- x---- y----. Wǒ x---- x---- y----. Wǒ xiǎng xiūxí yīxià. W- x-ǎ-g x-ū-í y-x-à. --------------------.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. 我 想 问 您 一- 事- 。 我 想 问 您 一些 事情 。 0
W- x---- w-- n-- y---- s------. Wǒ x---- w-- n-- y---- s------. Wǒ xiǎng wèn nín yīxiē shìqíng. W- x-ǎ-g w-n n-n y-x-ē s-ì-í-g. ------------------------------.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. 我 想 求 您 点- 事- 。 我 想 求 您 点儿 事情 。 0
W- x---- q-- n-- d--- e- s------. Wǒ x---- q-- n-- d--- e- s------. Wǒ xiǎng qiú nín diǎn er shìqíng. W- x-ǎ-g q-ú n-n d-ǎ- e- s-ì-í-g. --------------------------------.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. 我 想 邀- 您 。 我 想 邀请 您 。 0
W- x---- y------ n--. Wǒ x---- y------ n--. Wǒ xiǎng yāoqǐng nín. W- x-ǎ-g y-o-ǐ-g n-n. --------------------.
Mida te soovite, palun? 请问 您 要 点- 什- ? 请问 您 要 点儿 什么 ? 0
Q------ n-- y------ e- s-----? Qǐ----- n-- y------ e- s-----? Qǐngwèn nín yàodiǎn er shénme? Q-n-w-n n-n y-o-i-n e- s-é-m-? -----------------------------?
Soovite te kohvi? 您 要 咖- 吗 ? 您 要 咖啡 吗 ? 0
N-- y-- k---- m-? Ní- y-- k---- m-? Nín yào kāfēi ma? N-n y-o k-f-i m-? ----------------?
Või soovite te pigem teed? 或者 您 更-- 喝- ? 或者 您 更喜欢 喝茶 ? 0
H----- n-- g--- x----- h- c--? Hu---- n-- g--- x----- h- c--? Huòzhě nín gèng xǐhuān hē chá? H-ò-h- n-n g-n- x-h-ā- h- c-á? -----------------------------?
Me soovime koju sõita. 我们 想 回- 。 我们 想 回家 。 0
W---- x---- h-- j--. Wǒ--- x---- h-- j--. Wǒmen xiǎng huí jiā. W-m-n x-ǎ-g h-í j-ā. -------------------.
Soovite te taksot? 你们 要 打--- 吗 ? 你们 要 打出租车 吗 ? 0
N---- y-- d- c---- c-- m-? Nǐ--- y-- d- c---- c-- m-? Nǐmen yào dǎ chūzū chē ma? N-m-n y-o d- c-ū-ū c-ē m-? -------------------------?
Nad soovivad helistada. 他们 想 打 电- 。 他们 想 打 电话 。 0
T---- x---- d- d------. Tā--- x---- d- d------. Tāmen xiǎng dǎ diànhuà. T-m-n x-ǎ-g d- d-à-h-à. ----------------------.

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.