Vestmik

et midagi pidama   »   fr devoir faire qc.

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [soixante-douze]

devoir faire qc.

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
pidama d-vo-r d----- d-v-i- ------ devoir 0
Ma pean kirja ära saatma. Je --is--n--yer -ne-l-tt--. J- d--- e------ u-- l------ J- d-i- e-v-y-r u-e l-t-r-. --------------------------- Je dois envoyer une lettre. 0
Ma pean hotellile maksma. Je d--s--a-er -’h----. J- d--- p---- l------- J- d-i- p-y-r l-h-t-l- ---------------------- Je dois payer l’hôtel. 0
Sa pead varakult tõusma. T---o-s-te l--er-t-t. T- d--- t- l---- t--- T- d-i- t- l-v-r t-t- --------------------- Tu dois te lever tôt. 0
Sa pead palju töötama. Tu d-i--b---coup---a-ail--r. T- d--- b------- t---------- T- d-i- b-a-c-u- t-a-a-l-e-. ---------------------------- Tu dois beaucoup travailler. 0
Sa pead täpne olema. Tu-------t-e-à -----r-. T- d--- ê--- à l------- T- d-i- ê-r- à l-h-u-e- ----------------------- Tu dois être à l’heure. 0
Ta peab tankima. Il d-it-----e le--l-in. I- d--- f---- l- p----- I- d-i- f-i-e l- p-e-n- ----------------------- Il doit faire le plein. 0
Ta peab autot parandama. Il -oit --par-r -a-voit---. I- d--- r------ l- v------- I- d-i- r-p-r-r l- v-i-u-e- --------------------------- Il doit réparer la voiture. 0
Ta peab autot pesema. I---oit----er -a-v-i--r-. I- d--- l---- l- v------- I- d-i- l-v-r l- v-i-u-e- ------------------------- Il doit laver la voiture. 0
Ta peab sisseoste tegema. El-e----t ---r----- ---ats. E--- d--- f---- d-- a------ E-l- d-i- f-i-e d-s a-h-t-. --------------------------- Elle doit faire des achats. 0
Ta peab korterit puhastama. E-le-d-i--fai-e ---mé--g--dan---’-p--r---e--. E--- d--- f---- l- m----- d--- l------------- E-l- d-i- f-i-e l- m-n-g- d-n- l-a-p-r-e-e-t- --------------------------------------------- Elle doit faire le ménage dans l’appartement. 0
Ta peab pesu ära pesema. E-l- d-it--a--r le -i-g-. E--- d--- l---- l- l----- E-l- d-i- l-v-r l- l-n-e- ------------------------- Elle doit laver le linge. 0
Me peame kohe kooli minema. N-u--d----- all-- --ut-d- -u--e - -’é---e. N--- d----- a---- t--- d- s---- à l------- N-u- d-v-n- a-l-r t-u- d- s-i-e à l-é-o-e- ------------------------------------------ Nous devons aller tout de suite à l’école. 0
Me peame kohe tööle minema. N--- -e-on----ler-t----d- su--e a- tra-a--. N--- d----- a---- t--- d- s---- a- t------- N-u- d-v-n- a-l-r t-u- d- s-i-e a- t-a-a-l- ------------------------------------------- Nous devons aller tout de suite au travail. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. No-s d--o----ll-r-t-ut-de---i-e c--- l--méd-ci-. N--- d----- a---- t--- d- s---- c--- l- m------- N-u- d-v-n- a-l-r t-u- d- s-i-e c-e- l- m-d-c-n- ------------------------------------------------ Nous devons aller tout de suite chez le médecin. 0
Te peate bussi ootama. V----d-----a--endre -e ---. V--- d---- a------- l- b--- V-u- d-v-z a-t-n-r- l- b-s- --------------------------- Vous devez attendre le bus. 0
Te peate rongi ootama. V-us--ev-- at-endr- le--ra-n. V--- d---- a------- l- t----- V-u- d-v-z a-t-n-r- l- t-a-n- ----------------------------- Vous devez attendre le train. 0
Te peate taksot ootama. V-us-d--e- ----n---------xi. V--- d---- a------- l- t---- V-u- d-v-z a-t-n-r- l- t-x-. ---------------------------- Vous devez attendre le taxi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...