Vestmik

et midagi pidama   »   nl iets moeten doen

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [tweeënzeventig]

iets moeten doen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
pidama mo---n moeten 0
Ma pean kirja ära saatma. Ik m--- d- b---- v--------. Ik moet de brief versturen. 0
Ma pean hotellile maksma. Ik m--- h-- h---- b------. Ik moet het hotel betalen. 0
Sa pead varakult tõusma. Je m--- v---- o------. Je moet vroeg opstaan. 0
Sa pead palju töötama. Je m--- v--- w-----. Je moet veel werken. 0
Sa pead täpne olema. Je m--- s---- z---. Je moet stipt zijn. 0
Ta peab tankima. Hi- m--- t-----. Hij moet tanken. 0
Ta peab autot parandama. Hi- m--- d- a--- r--------. Hij moet de auto repareren. 0
Ta peab autot pesema. Hi- m--- d- a--- w-----. Hij moet de auto wassen. 0
Ta peab sisseoste tegema. Zi- m--- i------ d---. Zij moet inkopen doen. 0
Ta peab korterit puhastama. Zi- m--- d- w----- s----------. Zij moet de woning schoonmaken. 0
Ta peab pesu ära pesema. Zi- m--- d- w-- d---. Zij moet de was doen. 0
Me peame kohe kooli minema. Wi- m----- z- m----- n--- s-----. Wij moeten zo meteen naar school. 0
Me peame kohe tööle minema. Wi- m----- z- m----- n--- h-- w---. Wij moeten zo meteen naar het werk. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Wi- m----- z- m----- n--- d- d-----. Wij moeten zo meteen naar de dokter. 0
Te peate bussi ootama. Ju---- m----- o- d- b-- w------. Jullie moeten op de bus wachten. 0
Te peate rongi ootama. Ju---- m----- o- d- t---- w------. Jullie moeten op de trein wachten. 0
Te peate taksot ootama. Ju---- m----- o- d- t--- w------. Jullie moeten op de taxi wachten. 0

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...