Vestmik

et midagi tohtima   »   af om iets te mag

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [drie en sewentig]

om iets te mag

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? M-g--y al b--tu-r? M-- j- a- b------- M-g j- a- b-s-u-r- ------------------ Mag jy al bestuur? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? M-g -y -- -l--ho--drin-? M-- j- a- a------ d----- M-g j- a- a-k-h-l d-i-k- ------------------------ Mag jy al alkohol drink? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? M-g--- -l -lleen---i--l-nd--oe---a-? M-- j- a- a----- b-------- t-- g---- M-g j- a- a-l-e- b-i-e-a-d t-e g-a-? ------------------------------------ Mag jy al alleen buiteland toe gaan? 0
tohtima mag m-- m-g --- mag 0
Tohime me siin suitsetada? Mag--n--h-e---o--? M-- o-- h--- r---- M-g o-s h-e- r-o-? ------------------ Mag ons hier rook? 0
Tohib siin suitsetada? Mag-m-n- h--r---ok? M-- m--- h--- r---- M-g m-n- h-e- r-o-? ------------------- Mag mens hier rook? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Ma- m-ns---t ----r---e----r- b--a-l? M-- m--- m-- ’- k----------- b------ M-g m-n- m-t ’- k-e-i-t-a-r- b-t-a-? ------------------------------------ Mag mens met ’n kredietkaart betaal? 0
Tohib siin tšekiga maksta? M-g-m-ns met ’- t-e----ta--? M-- m--- m-- ’- t--- b------ M-g m-n- m-t ’- t-e- b-t-a-? ---------------------------- Mag mens met ’n tjek betaal? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Ma- m-ns n-t kontan- beta-l? M-- m--- n-- k------ b------ M-g m-n- n-t k-n-a-t b-t-a-? ---------------------------- Mag mens net kontant betaal? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ma- e- -aa- bel? M-- e- m--- b--- M-g e- m-a- b-l- ---------------- Mag ek maar bel? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? M---e--maar--e-- ---? M-- e- m--- i--- v--- M-g e- m-a- i-t- v-a- --------------------- Mag ek maar iets vra? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Ma-----ma-r -e-- --? M-- e- m--- i--- s-- M-g e- m-a- i-t- s-? -------------------- Mag ek maar iets sê? 0
Ta ei tohi pargis magada. Hy---g -ie -n-d-e --r--sla----i-. H- m-- n-- i- d-- p--- s---- n--- H- m-g n-e i- d-e p-r- s-a-p n-e- --------------------------------- Hy mag nie in die park slaap nie. 0
Ta ei tohi autos magada. Hy --- --e-i- die-mo-or------ n-e. H- m-- n-- i- d-- m---- s---- n--- H- m-g n-e i- d-e m-t-r s-a-p n-e- ---------------------------------- Hy mag nie in die motor slaap nie. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Hy --g---- in d-- s--sie -l--- ---. H- m-- n-- i- d-- s----- s---- n--- H- m-g n-e i- d-e s-a-i- s-a-p n-e- ----------------------------------- Hy mag nie in die stasie slaap nie. 0
Tohime me istuda? Ma- on-----? M-- o-- s--- M-g o-s s-t- ------------ Mag ons sit? 0
Tohime me menüüd saada? M----ns -n -p-s-a------y? M-- o-- ’- s-------- k--- M-g o-s ’- s-y-k-a-t k-y- ------------------------- Mag ons ’n spyskaart kry? 0
Tohime me eraldi maksta? M-- o-s ap-r- beta-l? M-- o-- a---- b------ M-g o-s a-a-t b-t-a-? --------------------- Mag ons apart betaal? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!