Vestmik

et midagi tohtima   »   da måtte noget

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [treoghalvfjerds]

måtte noget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? M--du a-le-e-e kø-- bil? M- d- a------- k--- b--- M- d- a-l-r-d- k-r- b-l- ------------------------ Må du allerede køre bil? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Må d- a-l--ede-dr--k----koh--? M- d- a------- d----- a------- M- d- a-l-r-d- d-i-k- a-k-h-l- ------------------------------ Må du allerede drikke alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Må----all--e---tage a--ne t-l -----det? M- d- a------- t--- a---- t-- u-------- M- d- a-l-r-d- t-g- a-e-e t-l u-l-n-e-? --------------------------------------- Må du allerede tage alene til udlandet? 0
tohtima måtte m---- m-t-e ----- måtte 0
Tohime me siin suitsetada? M- -i-ryg---e-? M- v- r--- h--- M- v- r-g- h-r- --------------- Må vi ryge her? 0
Tohib siin suitsetada? Må man ryge h-r? M- m-- r--- h--- M- m-n r-g- h-r- ---------------- Må man ryge her? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? M- ma--be--le med kre-i---rt? M- m-- b----- m-- k---------- M- m-n b-t-l- m-d k-e-i-k-r-? ----------------------------- Må man betale med kreditkort? 0
Tohib siin tšekiga maksta? M----- -etale -ed -heck? M- m-- b----- m-- c----- M- m-n b-t-l- m-d c-e-k- ------------------------ Må man betale med check? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Må---n-k-n ---a-- --ntant? M- m-- k-- b----- k------- M- m-n k-n b-t-l- k-n-a-t- -------------------------- Må man kun betale kontant? 0
Tohin ma hetkel helistada? Må-j-- -ig- ri--- t-l-n-gen? M- j-- l--- r---- t-- n----- M- j-g l-g- r-n-e t-l n-g-n- ---------------------------- Må jeg lige ringe til nogen? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Må -eg-l--e -pø-ge o- n--e-? M- j-- l--- s----- o- n----- M- j-g l-g- s-ø-g- o- n-g-t- ---------------------------- Må jeg lige spørge om noget? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Må -eg-li-e--i---n----? M- j-- l--- s--- n----- M- j-g l-g- s-g- n-g-t- ----------------------- Må jeg lige sige noget? 0
Ta ei tohi pargis magada. H---m- -kke ---e-- -a-ken. H-- m- i--- s--- i p------ H-n m- i-k- s-v- i p-r-e-. -------------------------- Han må ikke sove i parken. 0
Ta ei tohi autos magada. H-n må --k- -ov- - --l-n. H-- m- i--- s--- i b----- H-n m- i-k- s-v- i b-l-n- ------------------------- Han må ikke sove i bilen. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. H-n -- ik-e----e-----tati-n-n. H-- m- i--- s--- p- s--------- H-n m- i-k- s-v- p- s-a-i-n-n- ------------------------------ Han må ikke sove på stationen. 0
Tohime me istuda? M---i sæt----- ned? M- v- s---- o- n--- M- v- s-t-e o- n-d- ------------------- Må vi sætte os ned? 0
Tohime me menüüd saada? M- -- -å s-is-kor---? M- v- f- s----------- M- v- f- s-i-e-o-t-t- --------------------- Må vi få spisekortet? 0
Tohime me eraldi maksta? Må--- b--ale h-er-fo--s--? M- v- b----- h--- f-- s--- M- v- b-t-l- h-e- f-r s-g- -------------------------- Må vi betale hver for sig? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!