Vestmik

et midagi tohtima   »   es poder hacer algo

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [setenta y tres]

poder hacer algo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? ¿Ya--ue-e- ----uc-r? ¿-- p----- c-------- ¿-a p-e-e- c-n-u-i-? -------------------- ¿Ya puedes conducir?
Tohid sa juba alkoholi juua? ¿Ya p--de----b-r---c-h--? ¿-- p----- b---- a------- ¿-a p-e-e- b-b-r a-c-h-l- ------------------------- ¿Ya puedes beber alcohol?
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? ¿-a-p-e--- -i-j-r-so-- --a-al e----n-ero? ¿-- p----- v----- s--- /-- a- e---------- ¿-a p-e-e- v-a-a- s-l- /-a a- e-t-a-j-r-? ----------------------------------------- ¿Ya puedes viajar solo /-a al extranjero?
tohtima pod-r p---- p-d-r ----- poder
Tohime me siin suitsetada? ¿Po-em-----m----q-í? ¿------- f---- a---- ¿-o-e-o- f-m-r a-u-? -------------------- ¿Podemos fumar aquí?
Tohib siin suitsetada? ¿-- --e-- f-m-r--q--? ¿-- p---- f---- a---- ¿-e p-e-e f-m-r a-u-? --------------------- ¿Se puede fumar aquí?
Tohib siin krediitkaardiga maksta? ¿-e--u--e-p---r -on t-rjeta-de c-é--to? ¿-- p---- p---- c-- t------ d- c------- ¿-e p-e-e p-g-r c-n t-r-e-a d- c-é-i-o- --------------------------------------- ¿Se puede pagar con tarjeta de crédito?
Tohib siin tšekiga maksta? ¿S--pu-----a-ar c----hequ-? ¿-- p---- p---- c-- c------ ¿-e p-e-e p-g-r c-n c-e-u-? --------------------------- ¿Se puede pagar con cheque?
Tohib siin ainult sularahas maksta? ¿S-l- se -u--e ---a--e- -f-c--vo? ¿---- s- p---- p---- e- e-------- ¿-ó-o s- p-e-e p-g-r e- e-e-t-v-? --------------------------------- ¿Sólo se puede pagar en efectivo?
Tohin ma hetkel helistada? ¿P--do-tal -e----cer -----la--d-? ¿----- t-- v-- h---- u-- l------- ¿-u-d- t-l v-z h-c-r u-a l-a-a-a- --------------------------------- ¿Puedo tal vez hacer una llamada?
Tohin ma hetkel midagi küsida? ¿Pue---t-l vez p---u---- a---? ¿----- t-- v-- p-------- a---- ¿-u-d- t-l v-z p-e-u-t-r a-g-? ------------------------------ ¿Puedo tal vez preguntar algo?
Tohin ma hetkel midagi öelda? ¿-u-do---- -e----ci--a---? ¿----- t-- v-- d---- a---- ¿-u-d- t-l v-z d-c-r a-g-? -------------------------- ¿Puedo tal vez decir algo?
Ta ei tohi pargis magada. É---- -u-d---ormir--n-e- -arq--. É- n- p---- d----- e- e- p------ É- n- p-e-e d-r-i- e- e- p-r-u-. -------------------------------- Él no puede dormir en el parque.
Ta ei tohi autos magada. Él n----ede -o-mi- -- -l -----. É- n- p---- d----- e- e- c----- É- n- p-e-e d-r-i- e- e- c-c-e- ------------------------------- Él no puede dormir en el coche.
Ta ei tohi rongijaamas magada. Él no p-ed- -ormi- e- l- e--ac-ó-. É- n- p---- d----- e- l- e-------- É- n- p-e-e d-r-i- e- l- e-t-c-ó-. ---------------------------------- Él no puede dormir en la estación.
Tohime me istuda? ¿---emo--se-ta--os? ¿------- s--------- ¿-o-e-o- s-n-a-n-s- ------------------- ¿Podemos sentarnos?
Tohime me menüüd saada? ¿P--e-o----r-la -ar-a? ¿------- v-- l- c----- ¿-o-e-o- v-r l- c-r-a- ---------------------- ¿Podemos ver la carta?
Tohime me eraldi maksta? ¿Pod-mos ---a- por-sep-rado? ¿------- p---- p-- s-------- ¿-o-e-o- p-g-r p-r s-p-r-d-? ---------------------------- ¿Podemos pagar por separado?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!