Vestmik

et midagi tohtima   »   hu valamit szabad, lehet (-hat, -het)

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [hetvenhárom]

valamit szabad, lehet (-hat, -het)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Vezethet-z -----utót? V--------- m-- a----- V-z-t-e-s- m-r a-t-t- --------------------- Vezethetsz már autót? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ih--sz m-----ko-olt? I----- m-- a-------- I-a-s- m-r a-k-h-l-? -------------------- Ihatsz már alkoholt? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Me-et-- m-r---ye-ü--k--födre? M------ m-- e------ k-------- M-h-t-z m-r e-y-d-l k-l-ö-r-? ----------------------------- Mehetsz már egyedül külfödre? 0
tohtima s-a--d---------het) s----- (----- ----- s-a-a- (-h-t- --e-) ------------------- szabad (-hat, -het) 0
Tohime me siin suitsetada? D--á-yo-h--u-k i-t? D------------- i--- D-h-n-o-h-t-n- i-t- ------------------- Dohányozhatunk itt? 0
Tohib siin suitsetada? Sz-ba- it- -o-ányoz--? S----- i-- d---------- S-a-a- i-t d-h-n-o-n-? ---------------------- Szabad itt dohányozni? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? (---b-d) ---et-i-- hit---á-ty--al-fi-e---? (------- L---- i-- h------------- f------- (-z-b-d- L-h-t i-t h-t-l-á-t-á-a- f-z-t-i- ------------------------------------------ (Szabad) Lehet itt hitelkártyával fizetni? 0
Tohib siin tšekiga maksta? (S-ab--- L-h-t it--c---k-l-f----ni? (------- L---- i-- c------ f------- (-z-b-d- L-h-t i-t c-e-k-l f-z-t-i- ----------------------------------- (Szabad) Lehet itt csekkel fizetni? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? C--k ké-z--n-ze---ehet f-----i? C--- k---------- l---- f------- C-a- k-s-p-n-z-l l-h-t f-z-t-i- ------------------------------- Csak készpénzzel lehet fizetni? 0
Tohin ma hetkel helistada? Szab-- telef--álno-? S----- t------------ S-a-a- t-l-f-n-l-o-? -------------------- Szabad telefonálnom? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? K---e----e----lam--? K---------- v------- K-r-e-h-t-k v-l-m-t- -------------------- Kérdezhetek valamit? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Mo-dhat-k v---m-t? M-------- v------- M-n-h-t-k v-l-m-t- ------------------ Mondhatok valamit? 0
Ta ei tohi pargis magada. N-m --u---t-- -a-k-a-. N-- a------ a p------- N-m a-u-h-t a p-r-b-n- ---------------------- Nem aludhat a parkban. 0
Ta ei tohi autos magada. N-- -l-d--t az -u-ó-a-. N-- a------ a- a------- N-m a-u-h-t a- a-t-b-n- ----------------------- Nem aludhat az autóban. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ne--a-ud-at-a-pá-y-u--a-o-. N-- a------ a p------------ N-m a-u-h-t a p-l-a-d-a-o-. --------------------------- Nem aludhat a pályaudvaron. 0
Tohime me istuda? Le---e--nk? L---------- L-ü-h-t-n-? ----------- Leülhetünk? 0
Tohime me menüüd saada? Kap--tu-k e-y--t-a-o-? K-------- e-- é------- K-p-a-u-k e-y é-l-p-t- ---------------------- Kaphatunk egy étlapot? 0
Tohime me eraldi maksta? Fi---hetü-k -----? F---------- k----- F-z-t-e-ü-k k-l-n- ------------------ Fizethetünk külön? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!