Vestmik

et midagi tohtima   »   ku to be allowed to

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [heftê û sê]

to be allowed to

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Êd- d----- j- b- a------ t- y- t-------- h---? Êdî destûr ji bo ajotina te ye tirimpêlê heye? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Êd- d----- j- b- v-------- t- y- a----- h---? Êdî destûr ji bo vexwarina te ye alkolê heye? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Êd- d----- j- b- d-------- t- y- d------ w---- h---? Êdî destûr ji bo derketina te ye derveyê welêt heye? 0
tohtima jê h----- k---n jê hatin, karîn 0
Tohime me siin suitsetada? Em d------ l- v-- c------- b------? Em dikarin li vir cixareyê bikêşin? 0
Tohib siin suitsetada? Li v-- c----- t- k-------? Li vir cixare tê kêşandin? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Bi q---- q------ t- d----? Bi qarta qrediyê tê dayîn? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Bi ç--- t- d----? Bi çekê tê dayîn? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Bi t--- p---- t- d----? Bi tenê pêşin tê dayîn? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ez d------ t--------- b----? Ez dikarim têlefonekê bikim? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Ez d------ t------ b-------? Ez dikarim tiştekî bipirsim? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Ez d------ t------ b------? Ez dikarim tiştekî bibêjim? 0
Ta ei tohi pargis magada. Ew n----- l- p---- r-----. Ew nikare li parqê rakeve. 0
Ta ei tohi autos magada. Ew n----- d- o-------- d- r-----. Ew nikare di otomobîlê de rakeve. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ew n----- l- î------ t---- r-----. Ew nikare li îstgeha trênê rakeve. 0
Tohime me istuda? Em d------ r----? Em dikarin rûnên? 0
Tohime me menüüd saada? Em d------ q---- m----- w-------? Em dikarin qarta menûyê wergirin? 0
Tohime me eraldi maksta? Em d------ j- h-- c--- b----? Em dikarin ji hev cuda bidin? 0

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!