Vestmik

et midagi tohtima   »   lt ką galėti (turėti leidimą, sutikimą)

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [septyniasdešimt trys]

ką galėti (turėti leidimą, sutikimą)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? A--ta----- --------a---ot--a---mob--į? A- t-- j-- g----- v------- a---------- A- t-u j-u g-l-m- v-i-u-t- a-t-m-b-l-? -------------------------------------- Ar tau jau galima vairuoti automobilį? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ar ------u gal-ma ge--i --koh---? A- t-- j-- g----- g---- a-------- A- t-u j-u g-l-m- g-r-i a-k-h-l-? --------------------------------- Ar tau jau galima gerti alkoholį? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? A--ta--ja--g----a--i---m-va-i-ot- į -ž-ie--? A- t-- j-- g----- v----- v------- į u------- A- t-u j-u g-l-m- v-e-a- v-ž-u-t- į u-s-e-į- -------------------------------------------- Ar tau jau galima vienam važiuoti į užsienį? 0
tohtima g----i -----ti-l---im-- s-------) g----- (------ l------- s-------- g-l-t- (-u-ė-i l-i-i-ą- s-t-k-m-) --------------------------------- galėti (turėti leidimą, sutikimą) 0
Tohime me siin suitsetada? Ar -es --- galim----kyt-? A- m-- č-- g----- r------ A- m-s č-a g-l-m- r-k-t-? ------------------------- Ar mes čia galime rūkyti? 0
Tohib siin suitsetada? Ar -ia -al--- -----i? A- č-- g----- r------ A- č-a g-l-m- r-k-t-? --------------------- Ar čia galima rūkyti? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? A- -alima----ok-t--k-ed-tine--o-t--e? A- g----- s------- k-------- k------- A- g-l-m- s-m-k-t- k-e-i-i-e k-r-e-e- ------------------------------------- Ar galima sumokėti kreditine kortele? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Ar---l-m- -umo---i če--a-s? A- g----- s------- č------- A- g-l-m- s-m-k-t- č-k-a-s- --------------------------- Ar galima sumokėti čekiais? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? A--g-lima---mokė-- tik-gr-----i--s? A- g----- s------- t-- g----------- A- g-l-m- s-m-k-t- t-k g-y-a-s-a-s- ----------------------------------- Ar galima sumokėti tik grynaisiais? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ar g---- -as-am-----? A- g---- p----------- A- g-l-u p-s-a-b-n-i- --------------------- Ar galiu paskambinti? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Ar--al-- -----o------usti? A- g---- k-- k- p--------- A- g-l-u k-i k- p-k-a-s-i- -------------------------- Ar galiu kai ko paklausti? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Ar --l-u---- -ą--as----i? A- g---- k-- k- p-------- A- g-l-u k-i k- p-s-k-t-? ------------------------- Ar galiu kai ką pasakyti? 0
Ta ei tohi pargis magada. Jam-neg-l-ma-mi--o---p----. J-- n------- m------ p----- J-m n-g-l-m- m-e-o-i p-r-e- --------------------------- Jam negalima miegoti parke. 0
Ta ei tohi autos magada. J-m----al--- -----t- au-o-o--ly-e. J-- n------- m------ a------------ J-m n-g-l-m- m-e-o-i a-t-m-b-l-j-. ---------------------------------- Jam negalima miegoti automobilyje. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ja- ---alim---iegot--g-l----ke-io --o--je. J-- n------- m------ g----------- s------- J-m n-g-l-m- m-e-o-i g-l-ž-n-e-i- s-o-y-e- ------------------------------------------ Jam negalima miegoti geležinkelio stotyje. 0
Tohime me istuda? Ar-gal-m- -ė---s? A- g----- s------ A- g-l-m- s-s-i-? ----------------- Ar galime sėstis? 0
Tohime me menüüd saada? Ar---l-------t- -al--ara--į? A- g----- g---- v----------- A- g-l-m- g-u-i v-l-i-r-š-į- ---------------------------- Ar galime gauti valgiaraštį? 0
Tohime me eraldi maksta? Ar-gal--- s-mokėti -tskir--? A- g----- s------- a-------- A- g-l-m- s-m-k-t- a-s-i-a-? ---------------------------- Ar galime sumokėti atskirai? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!