Vestmik

et midagi tohtima   »   nl iets mogen

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [drieënzeventig]

iets mogen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Ma- j-- a- a---------? Mag jij al autorijden? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ma- j-- a- a------ d------? Mag jij al alcohol drinken? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Ma- j-- a- a----- n--- h-- b---------? Mag jij al alleen naar het buitenland? 0
tohtima mo--n mogen 0
Tohime me siin suitsetada? Mo--- w- h--- r----? Mogen we hier roken? 0
Tohib siin suitsetada? Ma- j- h--- r----? Mag je hier roken? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Ka- j- m-- e-- k----------- b------? Kan je met een kredietkaart betalen? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Ka- j- m-- e-- c----- b------? Kan je met een cheque betalen? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Ka- j- a----- m--- c------ b------? Kan je alleen maar contant betalen? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ma- i- e--- t----------? Mag ik even telefoneren? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Ma- i- e--- i--- v-----? Mag ik even iets vragen? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Ma- i- e--- i--- z-----? Mag ik even iets zeggen? 0
Ta ei tohi pargis magada. Hi- m-- n--- i- h-- p--- s-----. Hij mag niet in het park slapen. 0
Ta ei tohi autos magada. Hi- m-- n--- i- d- a--- s-----. Hij mag niet in de auto slapen. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Hi- m-- n--- i- h-- s------ s-----. Hij mag niet in het station slapen. 0
Tohime me istuda? Mo--- w- g--- z-----? Mogen we gaan zitten? 0
Tohime me menüüd saada? Mo--- w- d- m-------- z---? Mogen we de menukaart zien? 0
Tohime me eraldi maksta? Mo--- w- a---- b------? Mogen we apart betalen? 0

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!