Vestmik

et midagi tohtima   »   pl móc coś / wolno (mieć pozwolenie)

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [siedemdziesiąt trzy]

móc coś / wolno (mieć pozwolenie)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? W-lno -i już-jeźd--- sa-o------? W---- c- j-- j------ s---------- W-l-o c- j-ż j-ź-z-ć s-m-c-o-e-? -------------------------------- Wolno ci już jeździć samochodem? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Wo--o-ci-ju- -i- -l-o--l? W---- c- j-- p-- a------- W-l-o c- j-ż p-ć a-k-h-l- ------------------------- Wolno ci już pić alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? W-ln---- -u- -a--mu---s-m-j----ha- za-----i-ę? W---- c- j-- s----- / s---- j----- z- g------- W-l-o c- j-ż s-m-m- / s-m-j j-c-a- z- g-a-i-ę- ---------------------------------------------- Wolno ci już samemu / samej jechać za granicę? 0
tohtima m-ż------l-o----e--poz---e---) m----- w---- (---- p---------- m-ż-a- w-l-o (-i-ć p-z-o-e-i-) ------------------------------ można, wolno (mieć pozwolenie) 0
Tohime me siin suitsetada? Wo-no nam -u --li-? W---- n-- t- p----- W-l-o n-m t- p-l-ć- ------------------- Wolno nam tu palić? 0
Tohib siin suitsetada? Wo--o -- -a-i-? W---- t- p----- W-l-o t- p-l-ć- --------------- Wolno tu palić? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? (--y- -oż-a-pła--- kart----e------- / --l-- --a-i---art- -r-dyt--ą? (---- M---- p----- k---- k--------- / W---- p----- k---- k--------- (-z-) M-ż-a p-a-i- k-r-ą k-e-y-o-ą- / W-l-o p-a-i- k-r-ą k-e-y-o-ą- ------------------------------------------------------------------- (Czy) Można płacić kartą kredytową? / Wolno płacić kartą kredytową? 0
Tohib siin tšekiga maksta? (--y- Moż----a---ci- --e--e-? - Wo-----ła-i- --eki-m? (---- M---- z------- c------- / W---- p----- c------- (-z-) M-ż-a z-p-a-i- c-e-i-m- / W-l-o p-a-i- c-e-i-m- ----------------------------------------------------- (Czy) Można zapłacić czekiem? / Wolno płacić czekiem? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? (C-y- Można --acić-t-lko -o--wk---/-Wo-n- p-acić-t---o-g--ówką? (---- M---- p----- t---- g------- / W---- p----- t---- g------- (-z-) M-ż-a p-a-i- t-l-o g-t-w-ą- / W-l-o p-a-i- t-l-o g-t-w-ą- --------------------------------------------------------------- (Czy) Można płacić tylko gotówką? / Wolno płacić tylko gotówką? 0
Tohin ma hetkel helistada? (C-------- zadz-o---? (---- M--- z--------- (-z-) M-g- z-d-w-n-ć- --------------------- (Czy) Mogę zadzwonić? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? (C--) -o-- - co- -ap-t-ć? (---- M--- o c-- z------- (-z-) M-g- o c-ś z-p-t-ć- ------------------------- (Czy) Mogę o coś zapytać? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? (-z-)--og--co-----i---ieć? (---- M--- c-- p---------- (-z-) M-g- c-ś p-w-e-z-e-? -------------------------- (Czy) Mogę coś powiedzieć? 0
Ta ei tohi pargis magada. O----e m-ż- -p---w-p-r-u. O- n-- m--- s--- w p----- O- n-e m-ż- s-a- w p-r-u- ------------------------- On nie może spać w parku. 0
Ta ei tohi autos magada. On-n----oże-s----w-sa-o-h-d--e. O- n-- m--- s--- w s----------- O- n-e m-ż- s-a- w s-m-c-o-z-e- ------------------------------- On nie może spać w samochodzie. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. O- n-e -o-e s-a--n--d-orc-. O- n-- m--- s--- n- d------ O- n-e m-ż- s-a- n- d-o-c-. --------------------------- On nie może spać na dworcu. 0
Tohime me istuda? (Cz-) Mo---y-us-ąść? (---- M----- u------ (-z-) M-ż-m- u-i-ś-? -------------------- (Czy) Możemy usiąść? 0
Tohime me menüüd saada? (-z-)-Mo-emy --s-----a-tę da-? (---- M----- d----- k---- d--- (-z-) M-ż-m- d-s-a- k-r-ę d-ń- ------------------------------ (Czy) Możemy dostać kartę dań? 0
Tohime me eraldi maksta? (-zy) Mo--m- ---ł--i----o--o? (---- M----- z------- o------ (-z-) M-ż-m- z-p-a-i- o-o-n-? ----------------------------- (Czy) Możemy zapłacić osobno? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!