Vestmik

et midagi tohtima   »   px poder qualquer coisa

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [setenta e três]

poder qualquer coisa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? V--- -- po----ir--ir? V--- j- p--- d------- V-c- j- p-d- d-r-g-r- --------------------- Você já pode dirigir? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? V-c--já----- -eber ál--ol? V--- j- p--- b---- á------ V-c- j- p-d- b-b-r á-c-o-? -------------------------- Você já pode beber álcool? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? V-cê -á-p-de v-a-a--s-zin-o ---- ---xteri-r? V--- j- p--- v----- s------ p--- o e-------- V-c- j- p-d- v-a-a- s-z-n-o p-r- o e-t-r-o-? -------------------------------------------- Você já pode viajar sozinho para o exterior? 0
tohtima p---r p---- p-d-r ----- poder 0
Tohime me siin suitsetada? P---m-s--u-ar -q-i? P------ f---- a---- P-d-m-s f-m-r a-u-? ------------------- Podemos fumar aqui? 0
Tohib siin suitsetada? P-de-s---u-ar -q-i? P------ f---- a---- P-d---e f-m-r a-u-? ------------------- Pode-se fumar aqui? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Pod--s----ga- co- car-ão--e cr-d-t-? P------ p---- c-- c----- d- c------- P-d---e p-g-r c-m c-r-ã- d- c-é-i-o- ------------------------------------ Pode-se pagar com cartão de crédito? 0
Tohib siin tšekiga maksta? P-de-se-p-g-r-co- ch-qu-? P------ p---- c-- c------ P-d---e p-g-r c-m c-e-u-? ------------------------- Pode-se pagar com cheque? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? S--s--po-e---g-r--m d--h-ir-? S- s- p--- p---- e- d-------- S- s- p-d- p-g-r e- d-n-e-r-? ----------------------------- Só se pode pagar em dinheiro? 0
Tohin ma hetkel helistada? Pos---telefo-a-? P---- t--------- P-s-o t-l-f-n-r- ---------------- Posso telefonar? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? P-ss------- uma pe-gun--? P---- f---- u-- p-------- P-s-o f-z-r u-a p-r-u-t-? ------------------------- Posso fazer uma pergunta? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? P-sso d-zer-u-a--oi-a? P---- d---- u-- c----- P-s-o d-z-r u-a c-i-a- ---------------------- Posso dizer uma coisa? 0
Ta ei tohi pargis magada. El--n-o -o-e-----i- -o-p-----. E-- n-- p--- d----- n- p------ E-e n-o p-d- d-r-i- n- p-r-u-. ------------------------------ Ele não pode dormir no parque. 0
Ta ei tohi autos magada. E-e------ode---------o-c-rr-. E-- n-- p--- d----- n- c----- E-e n-o p-d- d-r-i- n- c-r-o- ----------------------------- Ele não pode dormir no carro. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ele------od---o-m-r-na---taçã-. E-- n-- p--- d----- n- e------- E-e n-o p-d- d-r-i- n- e-t-ç-o- ------------------------------- Ele não pode dormir na estação. 0
Tohime me istuda? Podem-s-nos -e----? P---------- s------ P-d-m-s-n-s s-n-a-? ------------------- Podemos-nos sentar? 0
Tohime me menüüd saada? P-dem-s -er - -ard---o? P------ v-- o c-------- P-d-m-s v-r o c-r-á-i-? ----------------------- Podemos ver o cardápio? 0
Tohime me eraldi maksta? Podem-s ---ar -m ----ra--? P------ p---- e- s-------- P-d-m-s p-g-r e- s-p-r-d-? -------------------------- Podemos pagar em separado? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!