Vestmik

et midagi tohtima   »   sl nekaj smeti (nekaj lahko)

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [triinsedemdeset]

nekaj smeti (nekaj lahko)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Ali--e s-e- v--i------o? A-- ž- s--- v----- a---- A-i ž- s-e- v-z-t- a-t-? ------------------------ Ali že smeš voziti avto? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? A----- --e- -ži-a-- --koh--? A-- ž- s--- u------ a------- A-i ž- s-e- u-i-a-i a-k-h-l- ---------------------------- Ali že smeš uživati alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Al---e--m-- -a--a---o---a-- ---uj-no? A-- ž- s--- s----- p------- v t------ A-i ž- s-e- s-m-a- p-t-v-t- v t-j-n-? ------------------------------------- Ali že smeš sam(a) potovati v tujino? 0
tohtima s--t----a-k-) s---- (------ s-e-i (-a-k-) ------------- smeti (lahko) 0
Tohime me siin suitsetada? S--mo-t-ka- ka-i-i? S---- t---- k------ S-e-o t-k-j k-d-t-? ------------------- Smemo tukaj kaditi? 0
Tohib siin suitsetada? S- -ah-o--u-kadi? S- l---- t- k---- S- l-h-o t- k-d-? ----------------- Se lahko tu kadi? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? S--la--- --a-a---k---i--- kar--co? S- l---- p---- s k------- k------- S- l-h-o p-a-a s k-e-i-n- k-r-i-o- ---------------------------------- Se lahko plača s kreditno kartico? 0
Tohib siin tšekiga maksta? S- --h---p-a---- -e--m? S- l---- p---- s č----- S- l-h-o p-a-a s č-k-m- ----------------------- Se lahko plača s čekom? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Se lahk---l-č- -- - --to-ino? S- l---- p---- l- z g-------- S- l-h-o p-a-a l- z g-t-v-n-? ----------------------------- Se lahko plača le z gotovino? 0
Tohin ma hetkel helistada? L-h-o -a------tk- -e-e--n----? L---- s--- k----- t----------- L-h-o s-m- k-a-k- t-l-f-n-r-m- ------------------------------ Lahko samo kratko telefoniram? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Lahk- -a-o-n-kaj-----š--? L---- s--- n---- v------- L-h-o s-m- n-k-j v-r-š-m- ------------------------- Lahko samo nekaj vprašam? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? La----s-mo-n---- ---em? L---- s--- n---- p----- L-h-o s-m- n-k-j p-v-m- ----------------------- Lahko samo nekaj povem? 0
Ta ei tohi pargis magada. O--ne-s-e spa-- --p-rk-. O- n- s-- s---- v p----- O- n- s-e s-a-i v p-r-u- ------------------------ On ne sme spati v parku. 0
Ta ei tohi autos magada. O---e sme s--ti---av--. O- n- s-- s---- v a---- O- n- s-e s-a-i v a-t-. ----------------------- On ne sme spati v avtu. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. On -e -me -pa-i--- -ele---š-- p--ta--. O- n- s-- s---- n- ž--------- p------- O- n- s-e s-a-i n- ž-l-z-i-k- p-s-a-i- -------------------------------------- On ne sme spati na železniški postaji. 0
Tohime me istuda? Sme-o -esti? S---- s----- S-e-o s-s-i- ------------ Smemo sesti? 0
Tohime me menüüd saada? Ali-l-h---d---------il-i-l-st? A-- l---- d----- j------ l---- A-i l-h-o d-b-m- j-d-l-i l-s-? ------------------------------ Ali lahko dobimo jedilni list? 0
Tohime me eraldi maksta? A-i --h-o -l-č----loč-no? A-- l---- p------ l------ A-i l-h-o p-a-a-o l-č-n-? ------------------------- Ali lahko plačamo ločeno? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!