Vestmik

et midagi tohtima   »   tr bir şeylere muktedir olmak, yapabilmek

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [yetmiş üç]

bir şeylere muktedir olmak, yapabilmek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? A--ık ara-a kul-anm-n----in-v-- mı? A---- a---- k--------- i--- v-- m-- A-t-k a-a-a k-l-a-m-n- i-i- v-r m-? ----------------------------------- Artık araba kullanmana izin var mı? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? A-t-k --ko--a-ma-a i-in va- m-? A---- a---- a----- i--- v-- m-- A-t-k a-k-l a-m-n- i-i- v-r m-? ------------------------------- Artık alkol almana izin var mı? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? A--ık yu---dı---a y-l-ı- -----na--zi--va--mı? A---- y--- d----- y----- ç------ i--- v-- m-- A-t-k y-r- d-ş-n- y-l-ı- ç-k-a-a i-i- v-r m-? --------------------------------------------- Artık yurt dışına yalnız çıkmana izin var mı? 0
tohtima m----dir olmak,-ya-abilmek m------- o----- y--------- m-k-e-i- o-m-k- y-p-b-l-e- -------------------------- muktedir olmak, yapabilmek 0
Tohime me siin suitsetada? Bu------i--ra ---b-lir -i--z? B----- s----- i------- m----- B-r-d- s-g-r- i-e-i-i- m-y-z- ----------------------------- Burada sigara içebilir miyiz? 0
Tohib siin suitsetada? Bur--- s--ar- --i-----i-o- -u? B----- s----- i----------- m-- B-r-d- s-g-r- i-i-e-i-i-o- m-? ------------------------------ Burada sigara içilebiliyor mu? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Kr-d- ------------neb---y-r--u? K---- k------- ö----------- m-- K-e-i k-r-ı-l- ö-e-e-i-i-o- m-? ------------------------------- Kredi kartıyla ödenebiliyor mu? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Çek-il- --ene-iliyo----? Ç-- i-- ö----------- m-- Ç-k i-e ö-e-e-i-i-o- m-? ------------------------ Çek ile ödenebiliyor mu? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Y-lnız pe-in--i-öden-biliyor? Y----- p---- m- ö------------ Y-l-ı- p-ş-n m- ö-e-e-i-i-o-? ----------------------------- Yalnız peşin mi ödenebiliyor? 0
Tohin ma hetkel helistada? B-- tele--n-ed-b--ir m----? B-- t------ e------- m----- B-r t-l-f-n e-e-i-i- m-y-m- --------------------------- Bir telefon edebilir miyim? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Bi- şey-sor----i--m--im? B-- ş-- s-------- m----- B-r ş-y s-r-b-l-r m-y-m- ------------------------ Bir şey sorabilir miyim? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Bi--şe- -öy-ey-bilir--i---? B-- ş-- s----------- m----- B-r ş-y s-y-e-e-i-i- m-y-m- --------------------------- Bir şey söyleyebilir miyim? 0
Ta ei tohi pargis magada. O-(--k-k-iç-n)-p--kta --tamaz---zi- an--m---a). O (----- i---- p----- y------ (---- a---------- O (-r-e- i-i-) p-r-t- y-t-m-z (-z-n a-l-m-n-a-. ----------------------------------------------- O (erkek için) parkta yatamaz (izin anlamında). 0
Ta ei tohi autos magada. O-(erk-k--ç----o-o-ob---e y---maz-(--in--nla----a). O (----- i---- o--------- y------ (---- a---------- O (-r-e- i-i-) o-o-o-i-d- y-t-m-z (-z-n a-l-m-n-a-. --------------------------------------------------- O (erkek için) otomobilde yatamaz (izin anlamında). 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. O (e---- i---- ---n -s-a--onu-d- y-ta-a- ---i- --lam-n---. O (----- i---- t--- i----------- y------ (---- a---------- O (-r-e- i-i-) t-e- i-t-s-o-u-d- y-t-m-z (-z-n a-l-m-n-a-. ---------------------------------------------------------- O (erkek için) tren istasyonunda yatamaz (izin anlamında). 0
Tohime me istuda? O---abi-----iy-z? O--------- m----- O-u-a-i-i- m-y-z- ----------------- Oturabilir miyiz? 0
Tohime me menüüd saada? M--- k--tını al-bi-ir m-y-z? M--- k------ a------- m----- M-n- k-r-ı-ı a-a-i-i- m-y-z- ---------------------------- Menü kartını alabilir miyiz? 0
Tohime me eraldi maksta? Ayr---yrı--d-ye--l---miy--? A--- a--- ö--------- m----- A-r- a-r- ö-e-e-i-i- m-y-z- --------------------------- Ayrı ayrı ödeyebilir miyiz? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!