Vestmik

et midagi paluma   »   da bede om noget

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [fireoghalvfjerds]

bede om noget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? K-n du -lip-- -i- ---? K-- d- k----- m-- h--- K-n d- k-i-p- m-t h-r- ---------------------- Kan du klippe mit hår? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. I-ke ----f-- -o--- -a-. I--- a-- f-- k---- t--- I-k- a-t f-r k-r-, t-k- ----------------------- Ikke alt for kort, tak. 0
Veidi lühemaks, palun. L-dt-ko--e--,-t-k. L--- k------- t--- L-d- k-r-e-e- t-k- ------------------ Lidt kortere, tak. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? K-- -u fr---al-e---ll-d-rne? K-- d- f-------- b---------- K-n d- f-e-k-l-e b-l-e-e-n-? ---------------------------- Kan du fremkalde billederne? 0
Fotod on CD-plaadil. B-l-ed-rn--e--p- -d’-n. B--------- e- p- c----- B-l-e-e-n- e- p- c-’-n- ----------------------- Billederne er på cd’en. 0
Fotod on fotoaparaadis. B--ledern---- i ka-e--et. B--------- e- i k-------- B-l-e-e-n- e- i k-m-r-e-. ------------------------- Billederne er i kameraet. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? Ka--du r-p--er- ur-t? K-- d- r------- u---- K-n d- r-p-r-r- u-e-? --------------------- Kan du reparere uret? 0
Klaas on katki. G---s-t--r i s-y----. G------ e- i s------- G-a-s-t e- i s-y-k-r- --------------------- Glasset er i stykker. 0
Patarei on tühi. B---e---- -- -o-t. B-------- e- t---- B-t-e-i-t e- t-m-. ------------------ Batteriet er tomt. 0
Saaksite te seda särki triikida? Kan du-str-g--sk-o-t-n? K-- d- s----- s-------- K-n d- s-r-g- s-j-r-e-? ----------------------- Kan du stryge skjorten? 0
Saaksite te need püksid pesta? Ka- du-re-s- --k--rne? K-- d- r---- b-------- K-n d- r-n-e b-k-e-n-? ---------------------- Kan du rense bukserne? 0
Saaksite te need kingad parandada? Kan-d--r----er- s-o---? K-- d- r------- s------ K-n d- r-p-r-r- s-o-n-? ----------------------- Kan du reparere skoene? 0
Saaksite te mulle tuld anda? Kan--- g-v- -i- --d? K-- d- g--- m-- i--- K-n d- g-v- m-g i-d- -------------------- Kan du give mig ild? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? Har du-tæn-s-ik--r --le-----l---t-r? H-- d- t---------- e---- e- l------- H-r d- t-n-s-i-k-r e-l-r e- l-g-t-r- ------------------------------------ Har du tændstikker eller en lighter? 0
Kas teil on tuhatoosi? H-- -u -t--s--bæ---? H-- d- e- a--------- H-r d- e- a-k-b-g-r- -------------------- Har du et askebæger? 0
Suitsetate te sigareid? R-ger -u c-g-r-r? R---- d- c------- R-g-r d- c-g-r-r- ----------------- Ryger du cigarer? 0
Suitsetate te sigarette? Ryge--du cig-r--t-r? R---- d- c---------- R-g-r d- c-g-r-t-e-? -------------------- Ryger du cigaretter? 0
Suitsetate te piipu? Ryger--- ----? R---- d- p---- R-g-r d- p-b-? -------------- Ryger du pibe? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...