Vestmik

et midagi põhjendama 1   »   be штосьці абгрунтоўваць 1

75 [seitsekümmend viis]

midagi põhjendama 1

midagi põhjendama 1

75 [семдзесят пяць]

75 [semdzesyat pyats’]

штосьці абгрунтоўваць 1

[shtos’tsі abgruntouvats’ 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Miks te ei tule? Ч--- -- н- -р--д--це? Ч--- В- н- п--------- Ч-м- В- н- п-ы-д-е-е- --------------------- Чаму Вы не прыйдзеце? 0
C--mu Vy-ne -ryy-z-ts-? C---- V- n- p---------- C-a-u V- n- p-y-d-e-s-? ----------------------- Chamu Vy ne pryydzetse?
Ilm on nii halb. Н-д--р’е-т-ко- ----н--. Н------- т---- д------- Н-д-о-’- т-к-е д-э-н-е- ----------------------- Надвор’е такое дрэннае. 0
N-dvor-e--akoe dre-na-. N------- t---- d------- N-d-o-’- t-k-e d-e-n-e- ----------------------- Nadvor’e takoe drennae.
Ma ei tule, sest ilm on nii halb. Я-------йду- -- --дв-р’е--е-ьмі--р---ае. Я н- п------ б- н------- в----- д------- Я н- п-ы-д-, б- н-д-о-’- в-л-м- д-э-н-е- ---------------------------------------- Я не прыйду, бо надвор’е вельмі дрэннае. 0
Y- n- -ry-du, -o n---or’--ve-’mі-d--nn--. Y- n- p------ b- n------- v----- d------- Y- n- p-y-d-, b- n-d-o-’- v-l-m- d-e-n-e- ----------------------------------------- Ya ne pryydu, bo nadvor’e vel’mі drennae.
Miks ta ei tule? Ча-у------ -р-й--е? Ч--- ё- н- п------- Ч-м- ё- н- п-ы-д-е- ------------------- Чаму ён не прыйдзе? 0
Ch-mu -on-ne--ryyd--? C---- y-- n- p------- C-a-u y-n n- p-y-d-e- --------------------- Chamu yon ne pryydze?
Ta ei ole kutsutud. Ё- -е за-р-ша-ы. Ё- н- з--------- Ё- н- з-п-о-а-ы- ---------------- Ён не запрошаны. 0
En ne-za--o-ha--. E- n- z---------- E- n- z-p-o-h-n-. ----------------- En ne zaproshany.
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud. Ён--е-пры-д--,-бо ё- н- запр---ны. Ё- н- п------- б- ё- н- з--------- Ё- н- п-ы-д-е- б- ё- н- з-п-о-а-ы- ---------------------------------- Ён не прыйдзе, бо ён не запрошаны. 0
E- n- p---d-e,----y-n--e-z-p-----ny. E- n- p------- b- y-- n- z---------- E- n- p-y-d-e- b- y-n n- z-p-o-h-n-. ------------------------------------ En ne pryydze, bo yon ne zaproshany.
Miks sa ei tule? Ч--- -- -е-прыйдзеш? Ч--- т- н- п-------- Ч-м- т- н- п-ы-д-е-? -------------------- Чаму ты не прыйдзеш? 0
C-am- ----- --yy-z-sh? C---- t- n- p--------- C-a-u t- n- p-y-d-e-h- ---------------------- Chamu ty ne pryydzesh?
Mul ei ole aega. Я--е -аю --с-. Я н- м-- ч---- Я н- м-ю ч-с-. -------------- Я не маю часу. 0
Ya-n- m-yu---as-. Y- n- m--- c----- Y- n- m-y- c-a-u- ----------------- Ya ne mayu chasu.
Ma ei tule, sest mul ei ole aega. Я-не-п---ду-----не --ю-ч--у. Я н- п------ б- н- м-- ч---- Я н- п-ы-д-, б- н- м-ю ч-с-. ---------------------------- Я не прыйду, бо не маю часу. 0
Ya n-----yd-,--- n- -ay--chas-. Y- n- p------ b- n- m--- c----- Y- n- p-y-d-, b- n- m-y- c-a-u- ------------------------------- Ya ne pryydu, bo ne mayu chasu.
Miks sa ei jää? Ч--у ты-не -ас-ан----? Ч--- т- н- з---------- Ч-м- т- н- з-с-а-е-с-? ---------------------- Чаму ты не застанешся? 0
C--mu--y--- zast-nes---a? C---- t- n- z------------ C-a-u t- n- z-s-a-e-h-y-? ------------------------- Chamu ty ne zastaneshsya?
Ma pean veel töötama. Мн---рэ-- яшч--п-а---а--. М-- т---- я--- п--------- М-е т-э-а я-ч- п-а-а-а-ь- ------------------------- Мне трэба яшчэ працаваць. 0
Mn---r----yashc-e-p-ats-----’. M-- t---- y------ p----------- M-e t-e-a y-s-c-e p-a-s-v-t-’- ------------------------------ Mne treba yashche pratsavats’.
Ma ei jää, sest pean veel töötama. Я-не з--т-н---- -о---е---эба-я--- -рац-в-ц-. Я н- з--------- б- м-- т---- я--- п--------- Я н- з-с-а-у-я- б- м-е т-э-а я-ч- п-а-а-а-ь- -------------------------------------------- Я не застануся, бо мне трэба яшчэ працаваць. 0
Ya-ne -as-an-sy-,--o-mne t--b- yas-che----t--va-s’. Y- n- z---------- b- m-- t---- y------ p----------- Y- n- z-s-a-u-y-, b- m-e t-e-a y-s-c-e p-a-s-v-t-’- --------------------------------------------------- Ya ne zastanusya, bo mne treba yashche pratsavats’.
Miks te juba lähete? Чаму-В- ў-о с---дз--е? Ч--- В- ў-- с--------- Ч-м- В- ў-о с-х-д-і-е- ---------------------- Чаму Вы ўжо сыходзіце? 0
Ch-m- -y -----sy-hod-і-se? C---- V- u--- s----------- C-a-u V- u-h- s-k-o-z-t-e- -------------------------- Chamu Vy uzho sykhodzіtse?
Ma olen väsinud. Я-с-а--ў-я /--т--ілас-. Я с------- / с--------- Я с-а-і-с- / с-а-і-а-я- ----------------------- Я стаміўся / стамілася. 0
Ya-st-----y----s----l-s-a. Y- s-------- / s---------- Y- s-a-і-s-a / s-a-і-a-y-. -------------------------- Ya stamіusya / stamіlasya.
Ma lähen, sest olen väsinud. Я -ы-оджу------та--ўс- /-стам---с-. Я с------- б- с------- / с--------- Я с-х-д-у- б- с-а-і-с- / с-а-і-а-я- ----------------------------------- Я сыходжу, бо стаміўся / стамілася. 0
Y--s-kho---u,--- s-a-і-s-a-- ----іl-s-a. Y- s--------- b- s-------- / s---------- Y- s-k-o-z-u- b- s-a-і-s-a / s-a-і-a-y-. ---------------------------------------- Ya sykhodzhu, bo stamіusya / stamіlasya.
Miks te juba sõidate? Чаму--ы--ж--з-я-джа-ц-? Ч--- В- ў-- з---------- Ч-м- В- ў-о з-я-д-а-ц-? ----------------------- Чаму Вы ўжо з’язджаеце? 0
C--m- --------z----dzha-ts-? C---- V- u--- z------------- C-a-u V- u-h- z-y-z-z-a-t-e- ---------------------------- Chamu Vy uzho z’yazdzhaetse?
On juba hilja. У-- п-зна. У-- п----- У-о п-з-а- ---------- Ужо позна. 0
U-ho po-na. U--- p----- U-h- p-z-a- ----------- Uzho pozna.
Ma sõidan, sest juba on hilja. Я-з’--д--ю-----ўж- п-зн-. Я з-------- б- ў-- п----- Я з-я-д-а-, б- ў-о п-з-а- ------------------------- Я з’язджаю, бо ўжо позна. 0
Ya -----d-h-y-- b--u-h--pozna. Y- z----------- b- u--- p----- Y- z-y-z-z-a-u- b- u-h- p-z-a- ------------------------------ Ya z’yazdzhayu, bo uzho pozna.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel = emotsionaalne, võõrkeelte = ratsionaalne?

Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju. Õppimine muudab meie mõtlemist. Me muutume loovamaks ja paindlikumaks. Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks. Mälu treenitakse õppimise abil. Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu. Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini. Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega. Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini. Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad. Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest. Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme. Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust. Kõik katsealused olid kakskeelsed. Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt. Katsealused pidid vastama küsimusele. Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist. Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel. Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine. Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles. Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus! Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse. Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks. Pärast katset pidid katsealused kihla vedama. Ka siin oli selge erinevus. Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad. Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud. Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ...