Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   ca argumentar alguna cosa 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [setanta-sis]

argumentar alguna cosa 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? P-r -uè n- vas-----r? P-- q-- n- v-- v----- P-r q-è n- v-s v-n-r- --------------------- Per què no vas venir? 0
Ma olin haige. E-t-v- -----t - -a. E----- m----- / --- E-t-v- m-l-l- / --. ------------------- Estava malalt / -a. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. N- -ai-----i---er-u--e---va--alal--/---. N- v--- v---- p----- e----- m----- / --- N- v-i- v-n-r p-r-u- e-t-v- m-l-l- / --. ---------------------------------------- No vaig venir perquè estava malalt / -a. 0
Miks ta ei tulnud? Pe----- -o va veni---e-la-? P-- q-- n- v- v---- (------ P-r q-è n- v- v-n-r (-l-a-? --------------------------- Per què no va venir (ella)? 0
Ta oli väsinud. E--a---c--s-da. E----- c------- E-t-v- c-n-a-a- --------------- Estava cansada. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. No ---v---- perq-è--s-av--can--d-. N- v- v---- p----- e----- c------- N- v- v-n-r p-r-u- e-t-v- c-n-a-a- ---------------------------------- No va venir perquè estava cansada. 0
Miks ta ei tulnud? P-r--uè-----a -ingut (e-l)? P-- q-- n- h- v----- (----- P-r q-è n- h- v-n-u- (-l-)- --------------------------- Per què no ha vingut (ell)? 0
Tal ei olnud tuju. No ---t------an-s. N- e- t---- g----- N- e- t-n-a g-n-s- ------------------ No en tenia ganes. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. No -- vi-g-t--e-q-è n--en -en-a ----s. N- h- v----- p----- n- e- t---- g----- N- h- v-n-u- p-r-u- n- e- t-n-a g-n-s- -------------------------------------- No ha vingut perquè no en tenia ganes. 0
Miks te ei tulnud? Per què-n---eu --n-u-? P-- q-- n- h-- v------ P-r q-è n- h-u v-n-u-? ---------------------- Per què no heu vingut? 0
Meie auto on katki. El-co--e--e-n- ---esp-t-l-r. E- c---- s---- v- e--------- E- c-t-e s-’-s v- e-p-t-l-r- ---------------------------- El cotxe se’ns va espatllar. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. No--e--v-ngut---rq-- el c---- ---ns v-------l-ar. N- h-- v----- p----- e- c---- s---- v- e--------- N- h-m v-n-u- p-r-u- e- c-t-e s-’-s v- e-p-t-l-r- ------------------------------------------------- No hem vingut perquè el cotxe se’ns va espatllar. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Per-qu--no-h- --ng-t -a-ge--? P-- q-- n- h- v----- l- g---- P-r q-è n- h- v-n-u- l- g-n-? ----------------------------- Per què no ha vingut la gent? 0
Nad jäid rongist maha. H-n -er-u--e- t-en. H-- p----- e- t---- H-n p-r-u- e- t-e-. ------------------- Han perdut el tren. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. N---an--i---t ----u--ha- perd-- e- -re-. N- h-- v----- p----- h-- p----- e- t---- N- h-n v-n-u- p-r-u- h-n p-r-u- e- t-e-. ---------------------------------------- No han vingut perquè han perdut el tren. 0
Miks sa ei tulnud? Pe- q----o -as---ng-t? P-- q-- n- h-- v------ P-r q-è n- h-s v-n-u-? ---------------------- Per què no has vingut? 0
Ma ei tohtinud. N- --d--. N- p----- N- p-d-a- --------- No podia. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. N- -e v---ut p-r------ po--a -er-h-. N- h- v----- p----- n- p---- f------ N- h- v-n-u- p-r-u- n- p-d-a f-r-h-. ------------------------------------ No he vingut perquè no podia fer-ho. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...