Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   fi perustella jotakin 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [seitsemänkymmentäkuusi]

perustella jotakin 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Mi-si e----ll-t? M____ e_ t______ M-k-i e- t-l-u-? ---------------- Miksi et tullut? 0
Ma olin haige. Olin--ipe-. O___ k_____ O-i- k-p-ä- ----------- Olin kipeä. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. E--tullu-,-koska--l-n --peä. E_ t______ k____ o___ k_____ E- t-l-u-, k-s-a o-i- k-p-ä- ---------------------------- En tullut, koska olin kipeä. 0
Miks ta ei tulnud? Mik-i hän-ei t---u-? M____ h__ e_ t______ M-k-i h-n e- t-l-u-? -------------------- Miksi hän ei tullut? 0
Ta oli väsinud. Hä- ol----syn-t. H__ o__ v_______ H-n o-i v-s-n-t- ---------------- Hän oli väsynyt. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. H-- ---t-l--t---o-ka -l--v--y---. H__ e_ t______ k____ o__ v_______ H-n e- t-l-u-, k-s-a o-i v-s-n-t- --------------------------------- Hän ei tullut, koska oli väsynyt. 0
Miks ta ei tulnud? Mik-i---- -- --llut? M____ h__ e_ t______ M-k-i h-n e- t-l-u-? -------------------- Miksi hän ei tullut? 0
Tal ei olnud tuju. Hänt- -i------t--ut. H____ e_ h__________ H-n-ä e- h-v-t-a-u-. -------------------- Häntä ei huvittanut. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. Hä- -i---l-ut---oska h---- e- hu-it----t. H__ e_ t______ k____ h____ e_ h__________ H-n e- t-l-u-, k-s-a h-n-ä e- h-v-t-a-u-. ----------------------------------------- Hän ei tullut, koska häntä ei huvittanut. 0
Miks te ei tulnud? M-----t---tte-t-l-eet? M____ t_ e___ t_______ M-k-i t- e-t- t-l-e-t- ---------------------- Miksi te ette tulleet? 0
Meie auto on katki. A-to-me-o- rikki. A______ o_ r_____ A-t-m-e o- r-k-i- ----------------- Automme on rikki. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Me-em-- -ul--e-- ----a --i--- -u---m- -- ----i. M_ e___ t_______ k____ m_____ a______ o_ r_____ M- e-m- t-l-e-t- k-s-a m-i-ä- a-t-m-e o- r-k-i- ----------------------------------------------- Me emme tulleet, koska meidän automme on rikki. 0
Miks need inimesed ei tulnud? M-ks--ih--set e---------ee-? M____ i______ e____ t_______ M-k-i i-m-s-t e-v-t t-l-e-t- ---------------------------- Miksi ihmiset eivät tulleet? 0
Nad jäid rongist maha. H- -yöh-----v-- ---ast-. H_ m___________ j_______ H- m-ö-ä-t-i-ä- j-n-s-a- ------------------------ He myöhästyivät junasta. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. H- --v------l--t- --ska ----ä-t-i-ä---un----. H_ e____ t_______ k____ m___________ j_______ H- e-v-t t-l-e-t- k-s-a m-ö-ä-t-i-ä- j-n-s-a- --------------------------------------------- He eivät tulleet, koska myöhästyivät junasta. 0
Miks sa ei tulnud? M-ks---i-ä e---u-l--? M____ s___ e_ t______ M-k-i s-n- e- t-l-u-? --------------------- Miksi sinä et tullut? 0
Ma ei tohtinud. E--s-a-ut---paa. E_ s_____ l_____ E- s-a-u- l-p-a- ---------------- En saanut lupaa. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Mi---en-tul---, -oska ----a--u- l----. M___ e_ t______ k____ e_ s_____ l_____ M-n- e- t-l-u-, k-s-a e- s-a-u- l-p-a- -------------------------------------- Minä en tullut, koska en saanut lupaa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...