Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   fr argumenter qc. 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [soixante-seize]

argumenter qc. 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? P---qu-i n’es-tu---- ve-u-? P------- n------ p-- v--- ? P-u-q-o- n-e---u p-s v-n- ? --------------------------- Pourquoi n’es-tu pas venu ? 0
Ma olin haige. J’ét-i---alade. J------ m------ J-é-a-s m-l-d-. --------------- J’étais malade. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Je n- ---- --s venu -a----q-e-j-étais-mal-de. J- n- s--- p-- v--- p---- q-- j------ m------ J- n- s-i- p-s v-n- p-r-e q-e j-é-a-s m-l-d-. --------------------------------------------- Je ne suis pas venu parce que j’étais malade. 0
Miks ta ei tulnud? P---q-oi----s-----e-p---v-nu- ? P------- n--------- p-- v---- ? P-u-q-o- n-e-t-e-l- p-s v-n-e ? ------------------------------- Pourquoi n’est-elle pas venue ? 0
Ta oli väsinud. Elle-étai- -at-g-é-. E--- é---- f-------- E-l- é-a-t f-t-g-é-. -------------------- Elle était fatiguée. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. E-l- n’e-t---- ve--e p-r-------l-------- fat-g---. E--- n---- p-- v---- p---- q------ é---- f-------- E-l- n-e-t p-s v-n-e p-r-e q-’-l-e é-a-t f-t-g-é-. -------------------------------------------------- Elle n’est pas venue parce qu’elle était fatiguée. 0
Miks ta ei tulnud? Po-rqu----’est--l--as venu-? P------- n------- p-- v--- ? P-u-q-o- n-e-t-i- p-s v-n- ? ---------------------------- Pourquoi n’est-il pas venu ? 0
Tal ei olnud tuju. I--n---ai- -a- ---i-. I- n------ p-- e----- I- n-a-a-t p-s e-v-e- --------------------- Il n’avait pas envie. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. I----est-pas-v-nu ---c- -u’il -’av-it p-s-e-v--. I- n---- p-- v--- p---- q---- n------ p-- e----- I- n-e-t p-s v-n- p-r-e q-’-l n-a-a-t p-s e-v-e- ------------------------------------------------ Il n’est pas venu parce qu’il n’avait pas envie. 0
Miks te ei tulnud? Po--q-o----ê--s--o-s------e----? P------- n---------- p-- v---- ? P-u-q-o- n-ê-e---o-s p-s v-n-s ? -------------------------------- Pourquoi n’êtes-vous pas venus ? 0
Meie auto on katki. N-tre-v--tu---ét--t e- pa--e. N---- v------ é---- e- p----- N-t-e v-i-u-e é-a-t e- p-n-e- ----------------------------- Notre voiture était en panne. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. N--s -- so-mes-p-s-ve------r-e -ue -otr- -o--u-e --ai- e- p--ne. N--- n- s----- p-- v---- p---- q-- n---- v------ é---- e- p----- N-u- n- s-m-e- p-s v-n-s p-r-e q-e n-t-e v-i-u-e é-a-t e- p-n-e- ---------------------------------------------------------------- Nous ne sommes pas venus parce que notre voiture était en panne. 0
Miks need inimesed ei tulnud? P-urq--i -e--g-ns ne sont-il- p---v--u- ? P------- l-- g--- n- s------- p-- v---- ? P-u-q-o- l-s g-n- n- s-n---l- p-s v-n-s ? ----------------------------------------- Pourquoi les gens ne sont-ils pas venus ? 0
Nad jäid rongist maha. Ils on- ma---é -- ---i-. I-- o-- m----- l- t----- I-s o-t m-n-u- l- t-a-n- ------------------------ Ils ont manqué le train. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. Ils--e-s--t --- -en-- --r-e -u’il--o-t--an-ué l- -----. I-- n- s--- p-- v---- p---- q----- o-- m----- l- t----- I-s n- s-n- p-s v-n-s p-r-e q-’-l- o-t m-n-u- l- t-a-n- ------------------------------------------------------- Ils ne sont pas venus parce qu’ils ont manqué le train. 0
Miks sa ei tulnud? P----u---n--s--u--a- --nu ? P------- n------ p-- v--- ? P-u-q-o- n-e---u p-s v-n- ? --------------------------- Pourquoi n’es-tu pas venu ? 0
Ma ei tohtinud. J- ---l----u--is p--. J- n- l- p------ p--- J- n- l- p-u-a-s p-s- --------------------- Je ne le pouvais pas. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. J---e su-s---s --n- pa--- q---je n- -----u--i- p--. J- n- s--- p-- v--- p---- q-- j- n- l- p------ p--- J- n- s-i- p-s v-n- p-r-e q-e j- n- l- p-u-a-s p-s- --------------------------------------------------- Je ne suis pas venu parce que je ne le pouvais pas. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...