Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   ku giving reasons 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [heftê û şeş]

giving reasons 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Tu j- b- ç- n-----? Tu ji bo çi nehatî? 0
Ma olin haige. Ez n----- b--. Ez nexweş bûm. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Ji b-- k- n----- b-- m-- n------- e- w----. Ji ber ku nexweş bûm min nedikarî ez werim. 0
Miks ta ei tulnud? Ew j- b- ç- n----? Ew ji bo çi nehat? 0
Ta oli väsinud. Ew w-------- b-. Ew westiyayî bû. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Ji b-- k- w-------- b- e- n----. Ji ber ku westiyayî bû ew nehat. 0
Miks ta ei tulnud? Ew j- b- ç- n----? Ew ji bo çi nehat? 0
Tal ei olnud tuju. Di-- w- n------ . Dilê wî nexwest . 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. Ji b-- k- d--- w- n------ e- n----. Ji ber ku dilê wî nexwest ew nehat. 0
Miks te ei tulnud? Hû- j- b- ç- n------? Hûn ji bo çi nehatin? 0
Meie auto on katki. Ti------- m- x-------. Tirimpêla me xirabûye. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Ji b-- k- t-------- m- x---- b--- e- n------. Ji ber ku tirimpêla me xirab bibû em nehatin. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Mi--- j- b- ç- n------? Mirov ji bo çi nehatin? 0
Nad jäid rongist maha. Wa- t--- r-----. Wan trên revand. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. Ji b-- k- w-- t--- r----- i- n------. Ji ber ku wan trên revand in nehatin. 0
Miks sa ei tulnud? Tu j- b- ç- n-----? Tu ji bo çi nehatî? 0
Ma ei tohtinud. De----- h----- m-- t--- b-. Destûra hatina min tine bû. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Ji b-- k- d------ h----- m-- t--- b- e- n------. Ji ber ku destûra hatina min tine bû ez nehatim. 0

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...