Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   lt ką pagrįsti 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [septyniasdešimt šeši]

ką pagrįsti 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? K---- n----j--? K---- n-------- K-d-l n-a-ė-a-? --------------- Kodėl neatėjai? 0
Ma olin haige. (-š- -i---u. (--- s------ (-š- s-r-a-. ------------ (Aš) sirgau. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. (--) ne-t-ja-- -----i-ga-. (--- n-------- n-- s------ (-š- n-a-ė-a-, n-s s-r-a-. -------------------------- (Aš) neatėjau, nes sirgau. 0
Miks ta ei tulnud? Ko--l ---ne--ė--? K---- j- n------- K-d-l j- n-a-ė-o- ----------------- Kodėl ji neatėjo? 0
Ta oli väsinud. J---u-- pav--g-si. J- b--- p--------- J- b-v- p-v-r-u-i- ------------------ Ji buvo pavargusi. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. J- --a------nes --vo -----g-si. J- n------- n-- b--- p--------- J- n-a-ė-o- n-s b-v- p-v-r-u-i- ------------------------------- Ji neatėjo, nes buvo pavargusi. 0
Miks ta ei tulnud? K-d---ji- --atėj-? K---- j-- n------- K-d-l j-s n-a-ė-o- ------------------ Kodėl jis neatėjo? 0
Tal ei olnud tuju. Ji- n-turė----or----n--orėjo. J-- n------- n--- / n-------- J-s n-t-r-j- n-r- / n-n-r-j-. ----------------------------- Jis neturėjo noro / nenorėjo. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. J-s-ne-tė-o, --- -e-u---o -o-o-/ ne---ė-o. J-- n------- n-- n------- n--- / n-------- J-s n-a-ė-o- n-s n-t-r-j- n-r- / n-n-r-j-. ------------------------------------------ Jis neatėjo, nes neturėjo noro / nenorėjo. 0
Miks te ei tulnud? K---- (j--) n-a---ot-? K---- (---- n--------- K-d-l (-ū-) n-a-ė-o-e- ---------------------- Kodėl (jūs) neatėjote? 0
Meie auto on katki. M-s--a-t---b---- ----dę-. M--- a---------- s------- M-s- a-t-m-b-l-s s-g-d-s- ------------------------- Mūsų automobilis sugedęs. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. (---)-ne-tėj--e--n-s--ūs- a--omo---is -ug-dęs. (---- n--------- n-- m--- a---------- s------- (-e-) n-a-ė-o-e- n-s m-s- a-t-m-b-l-s s-g-d-s- ---------------------------------------------- (Mes) neatėjome, nes mūsų automobilis sugedęs. 0
Miks need inimesed ei tulnud? K--ė- žmon-s ----ėj-? K---- ž----- n------- K-d-l ž-o-ė- n-a-ė-o- --------------------- Kodėl žmonės neatėjo? 0
Nad jäid rongist maha. Jie -avėlav- --n-s---o į -r-uk-nį. J-- p------- / n------ į t-------- J-e p-v-l-v- / n-s-ė-o į t-a-k-n-. ---------------------------------- Jie pavėlavo / nespėjo į traukinį. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. Ji- ne--ėj---n-s-pa---avo į tr------. J-- n------- n-- p------- į t-------- J-e n-a-ė-o- n-s p-v-l-v- į t-a-k-n-. ------------------------------------- Jie neatėjo, nes pavėlavo į traukinį. 0
Miks sa ei tulnud? Ko--- --u- nea-ėj--? K---- (--- n-------- K-d-l (-u- n-a-ė-a-? -------------------- Kodėl (tu) neatėjai? 0
Ma ei tohtinud. Man---l--d-. M-- n------- M-n n-l-i-o- ------------ Man neleido. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. (--)-nea-ėjau---es --n-nele--o. (--- n-------- n-- m-- n------- (-š- n-a-ė-a-, n-s m-n n-l-i-o- ------------------------------- (Aš) neatėjau, nes man neleido. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...