Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   mr कारण देणे २

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

७६ [शहात्तर]

76 [Śahāttara]

कारण देणे २

[kāraṇa dēṇē 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti marati Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? त- का आला - आली----ीस? त- क- आ-- / आ-- न----- त- क- आ-ा / आ-ी न-ह-स- ---------------------- तू का आला / आली नाहीस? 0
tū--ā----/ -----āhīsa? t- k- ā--- ā-- n------ t- k- ā-ā- ā-ī n-h-s-? ---------------------- tū kā ālā/ ālī nāhīsa?
Ma olin haige. म- -जा----ो-ो- ----ते. म- आ---- ह---- / ह---- म- आ-ा-ी ह-त-. / ह-त-. ---------------------- मी आजारी होतो. / होते. 0
M- ājār--h-t-- -----ē. M- ā---- h---- / H---- M- ā-ā-ī h-t-. / H-t-. ---------------------- Mī ājārī hōtō. / Hōtē.
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. मी --ो -ा-ी--ा----ी --ा-ी--ोत-- /-ह--े. म- आ-- न--- क--- म- आ---- ह---- / ह---- म- आ-ो न-ह- क-र- म- आ-ा-ी ह-त-. / ह-त-. --------------------------------------- मी आलो नाही कारण मी आजारी होतो. / होते. 0
M--ālō----ī-k-raṇa m- ājār- --t---- H--ē. M- ā-- n--- k----- m- ā---- h---- / H---- M- ā-ō n-h- k-r-ṇ- m- ā-ā-ī h-t-. / H-t-. ----------------------------------------- Mī ālō nāhī kāraṇa mī ājārī hōtō. / Hōtē.
Miks ta ei tulnud? त- का-आली -ाही? त- क- आ-- न---- त- क- आ-ी न-ह-? --------------- ती का आली नाही? 0
T- k----ī n-h-? T- k- ā-- n---- T- k- ā-ī n-h-? --------------- Tī kā ālī nāhī?
Ta oli väsinud. ती---ली --ती. त- द--- ह---- त- द-ल- ह-त-. ------------- ती दमली होती. 0
T- d----ī -ōtī. T- d----- h---- T- d-m-l- h-t-. --------------- Tī damalī hōtī.
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. ती ----नाही--ार- ती--म-- -ो--. त- आ-- न--- क--- त- द--- ह---- त- आ-ी न-ह- क-र- त- द-ल- ह-त-. ------------------------------ ती आली नाही कारण ती दमली होती. 0
T--ā---n-hī kār-ṇ- t- -am--ī ----. T- ā-- n--- k----- t- d----- h---- T- ā-ī n-h- k-r-ṇ- t- d-m-l- h-t-. ---------------------------------- Tī ālī nāhī kāraṇa tī damalī hōtī.
Miks ta ei tulnud? त- का --ा न--ी? त- क- आ-- न---- त- क- आ-ा न-ह-? --------------- तो का आला नाही? 0
Tō -ā ālā---hī? T- k- ā-- n---- T- k- ā-ā n-h-? --------------- Tō kā ālā nāhī?
Tal ei olnud tuju. त-य-----ू-ी नव्--ी. त----- र--- न------ त-य-ल- र-च- न-्-त-. ------------------- त्याला रूची नव्हती. 0
T-----rūc---av----. T---- r--- n------- T-ā-ā r-c- n-v-a-ī- ------------------- Tyālā rūcī navhatī.
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. त- आल- -ाह--कारण -----ा र--ी-नव्-ती. त- आ-- न--- क--- त----- र--- न------ त- आ-ा न-ह- क-र- त-य-ल- र-च- न-्-त-. ------------------------------------ तो आला नाही कारण त्याला रूची नव्हती. 0
T- -lā--āhī k-r-ṇa tyālā -ūc--navha-ī. T- ā-- n--- k----- t---- r--- n------- T- ā-ā n-h- k-r-ṇ- t-ā-ā r-c- n-v-a-ī- -------------------------------------- Tō ālā nāhī kāraṇa tyālā rūcī navhatī.
Miks te ei tulnud? तुम्----ा-आला-नाहीत? त----- क- आ-- न----- त-म-ह- क- आ-ा न-ह-त- -------------------- तुम्ही का आला नाहीत? 0
T---ī -ā --ā-nā--t-? T---- k- ā-- n------ T-m-ī k- ā-ā n-h-t-? -------------------- Tumhī kā ālā nāhīta?
Meie auto on katki. आ----कार---घडली-आ-े. आ--- क-- ब----- आ--- आ-च- क-र ब-घ-ल- आ-े- -------------------- आमची कार बिघडली आहे. 0
Ām-c- kā-a b-g--ḍ-l---h-. Ā---- k--- b-------- ā--- Ā-a-ī k-r- b-g-a-a-ī ā-ē- ------------------------- Āmacī kāra bighaḍalī āhē.
Me ei tulnud, sest me auto on katki. आ-्ह-----ी आलो कारण आ--- क-र--------आ--. आ---- न--- आ-- क--- आ--- क-- ब----- आ--- आ-्-ी न-ह- आ-ो क-र- आ-च- क-र ब-घ-ल- आ-े- ---------------------------------------- आम्ही नाही आलो कारण आमची कार बिघडली आहे. 0
Ā----nā-ī--lō---r--a ā-acī k--a --------ī-ā--. Ā--- n--- ā-- k----- ā---- k--- b-------- ā--- Ā-h- n-h- ā-ō k-r-ṇ- ā-a-ī k-r- b-g-a-a-ī ā-ē- ---------------------------------------------- Āmhī nāhī ālō kāraṇa āmacī kāra bighaḍalī āhē.
Miks need inimesed ei tulnud? ल-- -ा ---ी----? ल-- क- न--- आ--- ल-क क- न-ह- आ-े- ---------------- लोक का नाही आले? 0
L-k---ā-n-h- ālē? L--- k- n--- ā--- L-k- k- n-h- ā-ē- ----------------- Lōka kā nāhī ālē?
Nad jäid rongist maha. त्---ची--्रेन-च-क--. त------ ट---- च----- त-य-ं-ी ट-र-न च-क-ी- -------------------- त्यांची ट्रेन चुकली. 0
Tyā-̄cī -r-n- c--a--. T------ ṭ---- c------ T-ā-̄-ī ṭ-ē-a c-k-l-. --------------------- Tyān̄cī ṭrēna cukalī.
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. त- -ाही--ले ------्-ा--ी-ट-रेन-चु---. त- न--- आ-- क--- त------ ट---- च----- त- न-ह- आ-े क-र- त-य-ं-ी ट-र-न च-क-ी- ------------------------------------- ते नाही आले कारण त्यांची ट्रेन चुकली. 0
Tē n--ī -l----r--a ty---cī ṭrēna cuk--ī. T- n--- ā-- k----- t------ ṭ---- c------ T- n-h- ā-ē k-r-ṇ- t-ā-̄-ī ṭ-ē-a c-k-l-. ---------------------------------------- Tē nāhī ālē kāraṇa tyān̄cī ṭrēna cukalī.
Miks sa ei tulnud? त- क- --ा ---ली -ा-ीस? त- क- आ-- / आ-- न----- त- क- आ-ा / आ-ी न-ह-स- ---------------------- तू का आला / आली नाहीस? 0
T- k--āl-/-ālī-nāhī-a? T- k- ā--- ā-- n------ T- k- ā-ā- ā-ī n-h-s-? ---------------------- Tū kā ālā/ ālī nāhīsa?
Ma ei tohtinud. म-- -े-----ी-----नगी---्--ी. म-- य------- प------ न------ म-ा य-ण-य-च- प-व-न-ी न-्-त-. ---------------------------- मला येण्याची परवानगी नव्हती. 0
M--ā-yēṇ-ācī p--avā---ī-n---a-ī. M--- y------ p--------- n------- M-l- y-ṇ-ā-ī p-r-v-n-g- n-v-a-ī- -------------------------------- Malā yēṇyācī paravānagī navhatī.
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. म---लो - --- -ाही -ारण-----य-ण-य-ची----ान---न-----. म- आ-- / आ-- न--- क--- म-- य------- प------ न------ म- आ-ो / आ-े न-ह- क-र- म-ा य-ण-य-च- प-व-न-ी न-्-त-. --------------------------------------------------- मी आलो / आले नाही कारण मला येण्याची परवानगी नव्हती. 0
Mī -l-- -l- nā---k--aṇ- ma-- yē-y--ī-p--av-nagī-n------. M- ā--- ā-- n--- k----- m--- y------ p--------- n------- M- ā-ō- ā-ē n-h- k-r-ṇ- m-l- y-ṇ-ā-ī p-r-v-n-g- n-v-a-ī- -------------------------------------------------------- Mī ālō/ ālē nāhī kāraṇa malā yēṇyācī paravānagī navhatī.

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...