Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   no begrunne noe 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [syttiseks]

begrunne noe 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Hv----- k-- d- i---? Hvorfor kom du ikke? 0
Ma olin haige. Je- v-- s--. Jeg var syk. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Je- k-- i--- f---- j-- v-- s--. Jeg kom ikke fordi jeg var syk. 0
Miks ta ei tulnud? Hv----- k-- h-- i---? Hvorfor kom hun ikke? 0
Ta oli väsinud. Hu- v-- t----. Hun var trett. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Hu- k-- i--- f---- h-- v-- t----. Hun kom ikke fordi hun var trett. 0
Miks ta ei tulnud? Hv----- k-- h-- i---? Hvorfor kom han ikke? 0
Tal ei olnud tuju. Ha- h---- i--- l---. Han hadde ikke lyst. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. Ha- k-- i--- f---- h-- i--- h---- l---. Han kom ikke fordi han ikke hadde lyst. 0
Miks te ei tulnud? Hv----- k-- d--- i---? Hvorfor kom dere ikke? 0
Meie auto on katki. Bi--- v-- e- ø------. Bilen vår er ødelagt. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Vi k-- i--- f---- b---- v-- e- ø------. Vi kom ikke fordi bilen vår er ødelagt. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Hv----- k-- d- i---? Hvorfor kom de ikke? 0
Nad jäid rongist maha. De r--- i--- t----. De rakk ikke toget. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. De k-- i--- f---- d- i--- r--- t----. De kom ikke fordi de ikke rakk toget. 0
Miks sa ei tulnud? Hv----- k-- d- i---? Hvorfor kom du ikke? 0
Ma ei tohtinud. Je- f--- i--- l--. Jeg fikk ikke lov. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Je- k-- i--- f---- j-- i--- f--- l--. Jeg kom ikke fordi jeg ikke fikk lov. 0

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...