Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   pt justificar alguma coisa 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [setenta e seis]

justificar alguma coisa 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Porque - q-e---o-vi---e? P----- é q-- n-- v------ P-r-u- é q-e n-o v-e-t-? ------------------------ Porque é que não vieste? 0
Ma olin haige. Eu--sta-a -o-n--. E- e----- d------ E- e-t-v- d-e-t-. ----------------- Eu estava doente. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Eu--ã------p---u- e-------o--te. E- n-- v-- p----- e----- d------ E- n-o v-m p-r-u- e-t-v- d-e-t-. -------------------------------- Eu não vim porque estava doente. 0
Miks ta ei tulnud? Porqu--- q-e---- nã- veio? P----- é q-- e-- n-- v---- P-r-u- é q-e e-a n-o v-i-? -------------------------- Porque é que ela não veio? 0
Ta oli väsinud. E-a-e---va -a---da. E-- e----- c------- E-a e-t-v- c-n-a-a- ------------------- Ela estava cansada. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. E-a --- --io--or--e-es-ava --nsada. E-- n-- v--- p----- e----- c------- E-a n-o v-i- p-r-u- e-t-v- c-n-a-a- ----------------------------------- Ela não veio porque estava cansada. 0
Miks ta ei tulnud? Por--- --qu- --e---o-vei-? P----- é q-- e-- n-- v---- P-r-u- é q-e e-e n-o v-i-? -------------------------- Porque é que ele não veio? 0
Tal ei olnud tuju. El--nã- es-ava--om vontade. E-- n-- e----- c-- v------- E-e n-o e-t-v- c-m v-n-a-e- --------------------------- Ele não estava com vontade. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. E-e não vei--p----e---- est-v----m-vont-de. E-- n-- v--- p----- n-- e----- c-- v------- E-e n-o v-i- p-r-u- n-o e-t-v- c-m v-n-a-e- ------------------------------------------- Ele não veio porque não estava com vontade. 0
Miks te ei tulnud? Po---e-é-qu--vo-ês-nã---i-r-m? P----- é q-- v---- n-- v------ P-r-u- é q-e v-c-s n-o v-e-a-? ------------------------------ Porque é que vocês não vieram? 0
Meie auto on katki. O -o-so-c---o--s-- -var-a-o. O n---- c---- e--- a-------- O n-s-o c-r-o e-t- a-a-i-d-. ---------------------------- O nosso carro está avariado. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. N-s---o--ie-os po--u--- no-so -arr----t- --a---do. N-- n-- v----- p----- o n---- c---- e--- a-------- N-s n-o v-e-o- p-r-u- o n-s-o c-r-o e-t- a-a-i-d-. -------------------------------------------------- Nós não viemos porque o nosso carro está avariado. 0
Miks need inimesed ei tulnud? P----e é -u--as -esso-- --o vier-m? P----- é q-- a- p------ n-- v------ P-r-u- é q-e a- p-s-o-s n-o v-e-a-? ----------------------------------- Porque é que as pessoas não vieram? 0
Nad jäid rongist maha. Eles--e---r-m-o----boi-. E--- p------- o c------- E-e- p-r-e-a- o c-m-o-o- ------------------------ Eles perderam o comboio. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. E-e- n-o-vi-----po--ue-p--de--m-o-c-m-oio. E--- n-- v----- p----- p------- o c------- E-e- n-o v-e-a- p-r-u- p-r-e-a- o c-m-o-o- ------------------------------------------ Eles não vieram porque perderam o comboio. 0
Miks sa ei tulnud? Po-----é-que n---v-----? P----- é q-- n-- v------ P-r-u- é q-e n-o v-e-t-? ------------------------ Porque é que não vieste? 0
Ma ei tohtinud. Não p-d-. N-- p---- N-o p-d-. --------- Não pude. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Eu --- -i- p--qu--------d-. E- n-- v-- p----- n-- p---- E- n-o v-m p-r-u- n-o p-d-. --------------------------- Eu não vim porque não pude. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...