Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   sk niečo zdôvodniť 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [sedemdesiatšesť]

niečo zdôvodniť 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Pr--o s- -ep--šiel? P---- s- n--------- P-e-o s- n-p-i-i-l- ------------------- Prečo si neprišiel? 0
Ma olin haige. B-- --- -h--ý. B-- s-- c----- B-l s-m c-o-ý- -------------- Bol som chorý. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Ne----ie--s-m, p--to-e -om-bo- c-o--. N-------- s--- p------ s-- b-- c----- N-p-i-i-l s-m- p-e-o-e s-m b-l c-o-ý- ------------------------------------- Neprišiel som, pretože som bol chorý. 0
Miks ta ei tulnud? P-e-o --p-iš--? P---- n-------- P-e-o n-p-i-l-? --------------- Prečo neprišla? 0
Ta oli väsinud. B-la -na-e--. B--- u------- B-l- u-a-e-á- ------------- Bola unavená. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. N-----la- pr-to-e b--a-u-ave-á. N-------- p------ b--- u------- N-p-i-l-, p-e-o-e b-l- u-a-e-á- ------------------------------- Neprišla, pretože bola unavená. 0
Miks ta ei tulnud? P-e----ep-iš-e-? P---- n--------- P-e-o n-p-i-i-l- ---------------- Prečo neprišiel? 0
Tal ei olnud tuju. N-m----h--. N---- c---- N-m-l c-u-. ----------- Nemal chuť. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. Ne----i-l- p-e-o-e --m-l-c-uť. N--------- p------ n---- c---- N-p-i-i-l- p-e-o-e n-m-l c-u-. ------------------------------ Neprišiel, pretože nemal chuť. 0
Miks te ei tulnud? Pr-čo st- --prišl-? P---- s-- n-------- P-e-o s-e n-p-i-l-? ------------------- Prečo ste neprišli? 0
Meie auto on katki. Naš- a-t--je---------. N--- a--- j- p-------- N-š- a-t- j- p-k-z-n-. ---------------------- Naše auto je pokazené. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Ne-ri-li -me- -re--že --š--aut- j--p-kaz-né. N------- s--- p------ n--- a--- j- p-------- N-p-i-l- s-e- p-e-o-e n-š- a-t- j- p-k-z-n-. -------------------------------------------- Neprišli sme, pretože naše auto je pokazené. 0
Miks need inimesed ei tulnud? P--č--tí -------e-r-šli? P---- t- ľ---- n-------- P-e-o t- ľ-d-a n-p-i-l-? ------------------------ Prečo tí ľudia neprišli? 0
Nad jäid rongist maha. Zmešk-li -la-. Z------- v---- Z-e-k-l- v-a-. -------------- Zmeškali vlak. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. N-p--š----p-e-ož- z------- ---k. N-------- p------ z------- v---- N-p-i-l-, p-e-o-e z-e-k-l- v-a-. -------------------------------- Neprišli, pretože zmeškali vlak. 0
Miks sa ei tulnud? Pr-č--------r-ši-l? P---- s- n--------- P-e-o s- n-p-i-i-l- ------------------- Prečo si neprišiel? 0
Ma ei tohtinud. N-sm-- so-. N----- s--- N-s-e- s-m- ----------- Nesmel som. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. N-p-iši-l s-----eb- s---n-s---. N-------- s--- l--- s-- n------ N-p-i-i-l s-m- l-b- s-m n-s-e-. ------------------------------- Neprišiel som, lebo som nesmel. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...