Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   sv motivera något 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [sjuttiosex]

motivera något 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? V--f-r --m--u --t-? V----- k-- d- i---- V-r-ö- k-m d- i-t-? ------------------- Varför kom du inte? 0
Ma olin haige. J-g v-r-----. J-- v-- s---- J-g v-r s-u-. ------------- Jag var sjuk. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Jag k-m -n--,---r-j-g var-----. J-- k-- i---- f-- j-- v-- s---- J-g k-m i-t-, f-r j-g v-r s-u-. ------------------------------- Jag kom inte, för jag var sjuk. 0
Miks ta ei tulnud? Va-för k-m -o--in--? V----- k-- h-- i---- V-r-ö- k-m h-n i-t-? -------------------- Varför kom hon inte? 0
Ta oli väsinud. H-n va--t-ö-t. H-- v-- t----- H-n v-r t-ö-t- -------------- Hon var trött. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Hon k-------,---- h-----r-tröt-. H-- k-- i---- f-- h-- v-- t----- H-n k-m i-t-, f-r h-n v-r t-ö-t- -------------------------------- Hon kom inte, för hon var trött. 0
Miks ta ei tulnud? V--f---k-m -an ---e? V----- k-- h-- i---- V-r-ö- k-m h-n i-t-? -------------------- Varför kom han inte? 0
Tal ei olnud tuju. H-- hade-i--e- --s-. H-- h--- i---- l---- H-n h-d- i-g-n l-s-. -------------------- Han hade ingen lust. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. H-- k-- -nt-, --t-r--m--an i-t- -ad- lu-t. H-- k-- i---- e------- h-- i--- h--- l---- H-n k-m i-t-, e-t-r-o- h-n i-t- h-d- l-s-. ------------------------------------------ Han kom inte, eftersom han inte hade lust. 0
Miks te ei tulnud? Var-ör-k---n- int-? V----- k-- n- i---- V-r-ö- k-m n- i-t-? ------------------- Varför kom ni inte? 0
Meie auto on katki. Vår bi- ---t-as-g. V-- b-- ä- t------ V-r b-l ä- t-a-i-. ------------------ Vår bil är trasig. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Vi-kom-int-- --t-rso- vår -i- är-tr-si-. V- k-- i---- e------- v-- b-- ä- t------ V- k-m i-t-, e-t-r-o- v-r b-l ä- t-a-i-. ---------------------------------------- Vi kom inte, eftersom vår bil är trasig. 0
Miks need inimesed ei tulnud? V-rför-k---------än-isk----? V----- k-- i--- m----------- V-r-ö- k-m i-t- m-n-i-k-r-a- ---------------------------- Varför kom inte människorna? 0
Nad jäid rongist maha. De--issade t--et. D- m------ t----- D- m-s-a-e t-g-t- ----------------- De missade tåget. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. De -om -n-e, -ö- de-m---a---t-g--. D- k-- i---- f-- d- m------ t----- D- k-m i-t-, f-r d- m-s-a-e t-g-t- ---------------------------------- De kom inte, för de missade tåget. 0
Miks sa ei tulnud? V-rför--om-du---te? V----- k-- d- i---- V-r-ö- k-m d- i-t-? ------------------- Varför kom du inte? 0
Ma ei tohtinud. Ja---i---i--e. J-- f--- i---- J-g f-c- i-t-. -------------- Jag fick inte. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Ja--k-m -nte- -ö--a-t --- in-e --c-. J-- k-- i---- f-- a-- j-- i--- f---- J-g k-m i-t-, f-r a-t j-g i-t- f-c-. ------------------------------------ Jag kom inte, för att jag inte fick. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...