Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   ku giving reasons 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [heftê û heft]

giving reasons 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? H-n ji-bo--i -ur--y- n-xwin? H-- j- b- ç- t------ n------ H-n j- b- ç- t-r-a-ê n-x-i-? ---------------------------- Hûn ji bo çi turtayê naxwin? 0
Ma pean alla võtma. Di-------î----id--. D--- e- k--- b----- D-v- e- k-l- b-d-m- ------------------- Divê ez kîlo bidim. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Ji b-r k--d-vê e--kîlo b-dim-nik--------b--wim. J- b-- k- d--- e- k--- b---- n------ w- b------ J- b-r k- d-v- e- k-l- b-d-m n-k-r-m w- b-x-i-. ----------------------------------------------- Ji ber ku divê ez kîlo bidim nikarim wê bixwim. 0
Miks te õlut ei joo? Hûn--i -o ç--b-r--ê--av-xwin? H-- j- b- ç- b----- n-------- H-n j- b- ç- b-r-y- n-v-x-i-? ----------------------------- Hûn ji bo çi bîrayê navexwin? 0
Ma pean veel sõitma. D----e- h-- tir-m--lê---a-o-. D--- e- h-- t-------- b------ D-v- e- h-n t-r-m-ê-ê b-a-o-. ----------------------------- Divê ez hîn tirimpêlê biajom. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. J--be- ku--iv---- -î- --r-m--lê-bia-o-- nav--w-m. J- b-- k- d--- e- h-- t-------- b------ n-------- J- b-r k- d-v- e- h-n t-r-m-ê-ê b-a-o-, n-v-x-i-. ------------------------------------------------- Ji ber ku divê ez hîn tirimpêlê biajom, navexwim. 0
Miks sa kohvi ei joo? Tu -- -o--i--e--e-ê -ave-wî? T- j- b- ç- q------ n------- T- j- b- ç- q-h-e-ê n-v-x-î- ---------------------------- Tu ji bo çi qehweyê navexwî? 0
See on külm. Sar b---. S-- b---- S-r b-y-. --------- Sar bûye. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ez--- n-ve---m -i --r -- s-r bû-e. E- w- n------- j- b-- k- s-- b---- E- w- n-v-x-i- j- b-r k- s-r b-y-. ---------------------------------- Ez wê navexwim ji ber ku sar bûye. 0
Miks sa teed ei joo? Tu-ji--i ç--ê na-ex--? T- j- ç- ç--- n------- T- j- ç- ç-y- n-v-x-î- ---------------------- Tu ji çi çayê navexwî? 0
Mul ei ole suhkrut. Şekir----n tu-e. Ş----- m-- t---- Ş-k-r- m-n t-n-. ---------------- Şekirê min tune. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Ez--ê ----x--m -ew-- şe-i-- -i-----e. E- w- n------- l---- ş----- m-- t---- E- w- n-v-x-i- l-w-a ş-k-r- m-n t-n-. ------------------------------------- Ez wê navexwim lewra şekirê min tune. 0
Miks te suppi ei söö? T- j- -o çi ---be-ê--av--w-? T- j- b- ç- ş------ n------- T- j- b- ç- ş-r-e-ê n-v-x-î- ---------------------------- Tu ji bo çi şorbeyê navexwî? 0
Ma ei tellinud seda. Min ew ne--e---bû. M-- e- n---------- M-n e- n-x-e-t-b-. ------------------ Min ew nexwestibû. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Ez------wi- j- -e--ku m-- -w-nexw----b-. E- n------- j- b-- k- m-- e- n---------- E- n-v-x-i- j- b-r k- m-n e- n-x-e-t-b-. ---------------------------------------- Ez navexwim ji ber ku min ew nexwestibû. 0
Miks te liha ei söö? H-n j- -o -i ---tî -a-wi-? H-- j- b- ç- g---- n------ H-n j- b- ç- g-ş-î n-v-i-? -------------------------- Hûn ji bo çi goştî navwin? 0
Ma olen taimetoitlane. Ez v--ete-y-n i-. E- v--------- i-- E- v-j-t-r-a- i-. ----------------- Ez vejeteryan im. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. E- w--nax--m-ji-b-- k--e- v---tery-----. E- w- n----- j- b-- k- e- v--------- i-- E- w- n-x-i- j- b-r k- e- v-j-t-r-a- i-. ---------------------------------------- Ew wî naxwim ji ber ku ez vejeteryan im. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...