Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   nl iets verklaren 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [zevenenzeventig]

iets verklaren 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? W-ar-- ----u-de--------iet--p? W----- e-- u d- t---- n--- o-- W-a-o- e-t u d- t-a-t n-e- o-? ------------------------------ Waarom eet u de taart niet op? 0
Ma pean alla võtma. I- -oet a-val-e-. I- m--- a-------- I- m-e- a-v-l-e-. ----------------- Ik moet afvallen. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. I- --t -----e- op,----at-----o----fv--l-n. I- e-- z- n--- o-- o---- i- m--- a-------- I- e-t z- n-e- o-, o-d-t i- m-e- a-v-l-e-. ------------------------------------------ Ik eet ze niet op, omdat ik moet afvallen. 0
Miks te õlut ei joo? Wa-ro- ---nkt u--ie- v-- h-t --e-? W----- d----- u n--- v-- h-- b---- W-a-o- d-i-k- u n-e- v-n h-t b-e-? ---------------------------------- Waarom drinkt u niet van het bier? 0
Ma pean veel sõitma. Ik--o-t---g--i--en. I- m--- n-- r------ I- m-e- n-g r-j-e-. ------------------- Ik moet nog rijden. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. I--d-ink het --et, o-dat i- -o- m-----ijden. I- d---- h-- n---- o---- i- n-- m--- r------ I- d-i-k h-t n-e-, o-d-t i- n-g m-e- r-j-e-. -------------------------------------------- Ik drink het niet, omdat ik nog moet rijden. 0
Miks sa kohvi ei joo? W-a--m dri-- -- nie--v-n-----o-f-e? W----- d---- j- n--- v-- d- k------ W-a-o- d-i-k j- n-e- v-n d- k-f-i-? ----------------------------------- Waarom drink je niet van de koffie? 0
See on külm. H---i- koud. H-- i- k---- H-t i- k-u-. ------------ Het is koud. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ik d--nk e- n--t-van--om-at het kou----. I- d---- e- n--- v--- o---- h-- k--- i-- I- d-i-k e- n-e- v-n- o-d-t h-t k-u- i-. ---------------------------------------- Ik drink er niet van, omdat het koud is. 0
Miks sa teed ei joo? Wa-rom-d---k--- n----va---e-th-e? W----- d---- j- n--- v-- d- t---- W-a-o- d-i-k j- n-e- v-n d- t-e-? --------------------------------- Waarom drink je niet van de thee? 0
Mul ei ole suhkrut. I- -eb-g-en--u---r. I- h-- g--- s------ I- h-b g-e- s-i-e-. ------------------- Ik heb geen suiker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Ik d---- er -i-- -an----da- ik---en s----r h-b. I- d---- e- n--- v--- o---- i- g--- s----- h--- I- d-i-k e- n-e- v-n- o-d-t i- g-e- s-i-e- h-b- ----------------------------------------------- Ik drink er niet van, omdat ik geen suiker heb. 0
Miks te suppi ei söö? W-ar-m --t-j--n-----an -e-s---? W----- e-- j- n--- v-- d- s---- W-a-o- e-t j- n-e- v-n d- s-e-? ------------------------------- Waarom eet je niet van de soep? 0
Ma ei tellinud seda. I--he--die ni-- be---l-. I- h-- d-- n--- b------- I- h-b d-e n-e- b-s-e-d- ------------------------ Ik heb die niet besteld. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. I---e- e- nie- van--o-d-t----h-- -ie- beste-- heb. I- e-- e- n--- v--- o---- i- h-- n--- b------ h--- I- e-t e- n-e- v-n- o-d-t i- h-t n-e- b-s-e-d h-b- -------------------------------------------------- Ik eet er niet van, omdat ik het niet besteld heb. 0
Miks te liha ei söö? W---om e-- -e-n----va- het --e-s? W----- e-- j- n--- v-- h-- v----- W-a-o- e-t j- n-e- v-n h-t v-e-s- --------------------------------- Waarom eet je niet van het vlees? 0
Ma olen taimetoitlane. I- ben ve----r-ë-. I- b-- v---------- I- b-n v-g-t-r-ë-. ------------------ Ik ben vegetariër. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. I- eet e- n----van, omd----k----et-r-ër --n. I- e-- e- n--- v--- o---- i- v--------- b--- I- e-t e- n-e- v-n- o-d-t i- v-g-t-r-ë- b-n- -------------------------------------------- Ik eet er niet van, omdat ik vegetariër ben. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...