Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   pt justificar alguma coisa 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [setenta e sete]

justificar alguma coisa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Por--- - q-- ------m- a---rte? P----- é q-- n-- c--- a t----- P-r-u- é q-e n-o c-m- a t-r-e- ------------------------------ Porque é que não come a tarte? 0
Ma pean alla võtma. Eu -e-ho---- -mag----r. E- t---- q-- e--------- E- t-n-o q-e e-a-r-c-r- ----------------------- Eu tenho que emagrecer. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. E- não ---omo por--e te--o -u--e-a--ec--. E- n-- a c--- p----- t---- q-- e--------- E- n-o a c-m- p-r-u- t-n-o q-e e-a-r-c-r- ----------------------------------------- Eu não a como porque tenho que emagrecer. 0
Miks te õlut ei joo? P---u- é -u---ão-b--- a c---e--? P----- é q-- n-- b--- a c------- P-r-u- é q-e n-o b-b- a c-r-e-a- -------------------------------- Porque é que não bebe a cerveja? 0
Ma pean veel sõitma. Eu--inda --nho qu--co---zi-. E- a---- t---- q-- c-------- E- a-n-a t-n-o q-e c-n-u-i-. ---------------------------- Eu ainda tenho que conduzir. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. E- ----a--eb- ---q-- ---d- ----o-que-co--u-ir. E- n-- a b--- p----- a---- t---- q-- c-------- E- n-o a b-b- p-r-u- a-n-a t-n-o q-e c-n-u-i-. ---------------------------------------------- Eu não a bebo porque ainda tenho que conduzir. 0
Miks sa kohvi ei joo? Po--ue---que não b-be----café? P----- é q-- n-- b---- o c---- P-r-u- é q-e n-o b-b-s o c-f-? ------------------------------ Porque é que não bebes o café? 0
See on külm. Ele------f-i-. E-- e--- f---- E-e e-t- f-i-. -------------- Ele está frio. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Eu -------------rqu---s-á-f--o. E- n-- o b--- p----- e--- f---- E- n-o o b-b- p-r-u- e-t- f-i-. ------------------------------- Eu não o bebo porque está frio. 0
Miks sa teed ei joo? P--que-----e --o-be-e- o-ch-? P----- é q-- n-- b---- o c--- P-r-u- é q-e n-o b-b-s o c-á- ----------------------------- Porque é que não bebes o chá? 0
Mul ei ole suhkrut. E--n---t-nh- -çú---. E- n-- t---- a------ E- n-o t-n-o a-ú-a-. -------------------- Eu não tenho açúcar. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. E- --o-o-b--o-p-r--- ----t-n----çú-ar. E- n-- o b--- p----- n-- t---- a------ E- n-o o b-b- p-r-u- n-o t-n-o a-ú-a-. -------------------------------------- Eu não o bebo porque não tenho açúcar. 0
Miks te suppi ei söö? Por-ue é---e nã- co-----s-p-? P----- é q-- n-- c--- a s---- P-r-u- é q-e n-o c-m- a s-p-? ----------------------------- Porque é que não come a sopa? 0
Ma ei tellinud seda. Eu n-o a -ed-. E- n-- a p---- E- n-o a p-d-. -------------- Eu não a pedi. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Eu-não----om-----q-e-n-o a --di. E- n-- a c--- p----- n-- a p---- E- n-o a c-m- p-r-u- n-o a p-d-. -------------------------------- Eu não a como porque não a pedi. 0
Miks te liha ei söö? P--que é-qu--nã--c--e------n-? P----- é q-- n-- c--- a c----- P-r-u- é q-e n-o c-m- a c-r-e- ------------------------------ Porque é que não come a carne? 0
Ma olen taimetoitlane. Eu-so- ve--ta-i-n- /--. E- s-- v---------- /--- E- s-u v-g-t-r-a-o /-a- ----------------------- Eu sou vegetariano /-a. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. E- -ã--- co-o---rq-- s-- ----t--i-n- /-a. E- n-- a c--- p----- s-- v---------- /--- E- n-o a c-m- p-r-u- s-u v-g-t-r-a-o /-a- ----------------------------------------- Eu não a como porque sou vegetariano /-a. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...