Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   sk niečo zdôvodniť 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sedemdesiatsedem]

niečo zdôvodniť 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Pr--- n----- t----? Prečo nejete tortu? 0
Ma pean alla võtma. Mu--- s-------. Musím schudnúť. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Ne--- j-- p------ m---- s-------. Nejem ju, pretože musím schudnúť. 0
Miks te õlut ei joo? Pr--- n------- p---? Prečo nepijete pivo? 0
Ma pean veel sõitma. Mu--- e--- š--------. Musím ešte šoférovať. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Ne----- h-- p------ m---- e--- š--------. Nepijem ho, pretože musím ešte šoférovať. 0
Miks sa kohvi ei joo? Pr--- n------ k---? Prečo nepiješ kávu? 0
See on külm. Je s------. Je studená. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ne----- j-- p------ j- s------. Nepijem ju, pretože je studená. 0
Miks sa teed ei joo? Pr--- n------ t-- č--? Prečo nepiješ ten čaj? 0
Mul ei ole suhkrut. Ne--- c----. Nemám cukor. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Ne----- h-- p------ n---- c----. Nepijem ho, pretože nemám cukor. 0
Miks te suppi ei söö? Pr--- n----- t- p-------? Prečo nejete tú polievku? 0
Ma ei tellinud seda. Ne-------- s-- j-. Neobjednal som ju. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Ne--- j-- p------ s-- j- n---------. Nejem ju, pretože som ju neobjednal. 0
Miks te liha ei söö? Pr--- n----- t- m---? Prečo nejete to mäso? 0
Ma olen taimetoitlane. So- v---------. Som vegetarián. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Ne--- h-- p------ s-- v---------. Nejem ho, pretože som vegetarián. 0

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...