Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   sv motivera något 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sjuttiosju]

motivera något 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Va-f-r---e--ni-i-te tå-ta-? V----- ä--- n- i--- t------ V-r-ö- ä-e- n- i-t- t-r-a-? --------------------------- Varför äter ni inte tårtan? 0
Ma pean alla võtma. Jag ----e-banta. J-- m---- b----- J-g m-s-e b-n-a- ---------------- Jag måste banta. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Ja- -t-r de--inte, -ör-----j---må-ta -an-a. J-- ä--- d-- i---- f-- a-- j-- m---- b----- J-g ä-e- d-n i-t-, f-r a-t j-g m-s-a b-n-a- ------------------------------------------- Jag äter den inte, för att jag måsta banta. 0
Miks te õlut ei joo? Var--r--ric--r-ni -n----le-? V----- d------ n- i--- ö---- V-r-ö- d-i-k-r n- i-t- ö-e-? ---------------------------- Varför dricker ni inte ölet? 0
Ma pean veel sõitma. J---m---e-----. J-- m---- k---- J-g m-s-e k-r-. --------------- Jag måste köra. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. J----ri-ker d-t-in-e,-för-a-t---- m--te k---. J-- d------ d-- i---- f-- a-- j-- m---- k---- J-g d-i-k-r d-t i-t-, f-r a-t j-g m-s-e k-r-. --------------------------------------------- Jag dricker det inte, för att jag måste köra. 0
Miks sa kohvi ei joo? V---------c-er--- -nte kaff--? V----- d------ d- i--- k------ V-r-ö- d-i-k-r d- i-t- k-f-e-? ------------------------------ Varför dricker du inte kaffet? 0
See on külm. D---ä- k-ll-. D-- ä- k----- D-t ä- k-l-t- ------------- Det är kallt. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. J-g -r---e--d-t i-t-, e-t-------e- -r kal--. J-- d------ d-- i---- e------- d-- ä- k----- J-g d-i-k-r d-t i-t-, e-t-r-o- d-t ä- k-l-t- -------------------------------------------- Jag dricker det inte, eftersom det är kallt. 0
Miks sa teed ei joo? V-rf--------e---u in-e t--t? V----- d------ d- i--- t---- V-r-ö- d-i-k-r d- i-t- t-e-? ---------------------------- Varför dricker du inte teet? 0
Mul ei ole suhkrut. J-g h-- i-get s-c-e-. J-- h-- i---- s------ J-g h-r i-g-t s-c-e-. --------------------- Jag har inget socker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. J-- --icke----t in-e--f---a-t-j-g -nt- --- n--o-----k-r. J-- d------ d-- i---- f-- a-- j-- i--- h-- n---- s------ J-g d-i-k-r d-t i-t-, f-r a-t j-g i-t- h-r n-g-t s-c-e-. -------------------------------------------------------- Jag dricker det inte, för att jag inte har något socker. 0
Miks te suppi ei söö? V-rf-r --e--ni in-e so-pa-? V----- ä--- n- i--- s------ V-r-ö- ä-e- n- i-t- s-p-a-? --------------------------- Varför äter ni inte soppan? 0
Ma ei tellinud seda. J-g ha------ b---äl-- d--. J-- h-- i--- b------- d--- J-g h-r i-t- b-s-ä-l- d-n- -------------------------- Jag har inte beställt den. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Jag --er de- --te, e--e-som --g --te h-r b-s---l- ---. J-- ä--- d-- i---- e------- j-- i--- h-- b------- d--- J-g ä-e- d-n i-t-, e-t-r-o- j-g i-t- h-r b-s-ä-l- d-n- ------------------------------------------------------ Jag äter den inte, eftersom jag inte har beställt den. 0
Miks te liha ei söö? Var-ö- -t-r ni--------tte-? V----- ä--- n- i--- k------ V-r-ö- ä-e- n- i-t- k-t-e-? --------------------------- Varför äter ni inte köttet? 0
Ma olen taimetoitlane. Ja- är -e-e--ria-. J-- ä- v---------- J-g ä- v-g-t-r-a-. ------------------ Jag är vegetarian. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. J-g ä--r --t-i-te-------s-m -ag -r --g-ta----. J-- ä--- d-- i---- e------- j-- ä- v---------- J-g ä-e- d-t i-t-, e-t-r-o- j-g ä- v-g-t-r-a-. ---------------------------------------------- Jag äter det inte, eftersom jag är vegetarian. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...