Vestmik

et Omadussõnad 1   »   da Adjektiver 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

Omadussõnad 1

78 [otteoghalvfjerds]

Adjektiver 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
vana naine en-g-m--l-k----e e- g----- k----- e- g-m-e- k-i-d- ---------------- en gammel kvinde 0
paks naine en--yk---in-e e- t-- k----- e- t-k k-i-d- ------------- en tyk kvinde 0
uudishimulik naine en ---ge-ri--kvinde e- n-------- k----- e- n-s-e-r-g k-i-d- ------------------- en nysgerrig kvinde 0
uus auto en-n- --l e- n- b-- e- n- b-l --------- en ny bil 0
kiire auto en h-rti- b-l e- h----- b-- e- h-r-i- b-l ------------- en hurtig bil 0
mugav auto en --mf-rta----b-l e- k---------- b-- e- k-m-o-t-b-l b-l ------------------ en komfortabel bil 0
sinine kleit e--b-- ---le e- b-- k---- e- b-å k-o-e ------------ en blå kjole 0
punane kleit en-rød -jo-e e- r-- k---- e- r-d k-o-e ------------ en rød kjole 0
roheline kleit en -røn k---e e- g--- k---- e- g-ø- k-o-e ------------- en grøn kjole 0
must kott en -o-t ta--e e- s--- t---- e- s-r- t-s-e ------------- en sort taske 0
pruun kott e- br---ta-ke e- b--- t---- e- b-u- t-s-e ------------- en brun taske 0
valge kott e- -v---taske e- h--- t---- e- h-i- t-s-e ------------- en hvid taske 0
toredad inimesed r----m--ne-ker r--- m-------- r-r- m-n-e-k-r -------------- rare mennesker 0
viisakad inimesed høf-ig- --n-es-er h------ m-------- h-f-i-e m-n-e-k-r ----------------- høflige mennesker 0
huvitavad inimesed i-te---s--te --n--sk-r i----------- m-------- i-t-r-s-a-t- m-n-e-k-r ---------------------- interessante mennesker 0
armsad lapsed s-d- -ørn s--- b--- s-d- b-r- --------- søde børn 0
ulakad lapsed f--k-e ---n f----- b--- f-æ-k- b-r- ----------- frække børn 0
head lapsed arti-- bø-n a----- b--- a-t-g- b-r- ----------- artige børn 0

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...