Vestmik

et Omadussõnad 2   »   de Adjektive 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [neunundsiebzig]

Adjektive 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. I---habe-e-n bl-ues -l-i- an. I-- h--- e-- b----- K---- a-- I-h h-b- e-n b-a-e- K-e-d a-. ----------------------------- Ich habe ein blaues Kleid an. 0
Mul on punane kleit seljas. I-- -ab----- ---e--K---- -n. I-- h--- e-- r---- K---- a-- I-h h-b- e-n r-t-s K-e-d a-. ---------------------------- Ich habe ein rotes Kleid an. 0
Mul on roheline kleit seljas. I-h-h--e-e-n----nes-Kl--- -n. I-- h--- e-- g----- K---- a-- I-h h-b- e-n g-ü-e- K-e-d a-. ----------------------------- Ich habe ein grünes Kleid an. 0
Ma ostan musta koti. Ich---ufe-e-ne-sc-w---e--a-c-e. I-- k---- e--- s------- T------ I-h k-u-e e-n- s-h-a-z- T-s-h-. ------------------------------- Ich kaufe eine schwarze Tasche. 0
Ma ostan pruuni koti. I-h--auf----ne--r--ne-Ta-c--. I-- k---- e--- b----- T------ I-h k-u-e e-n- b-a-n- T-s-h-. ----------------------------- Ich kaufe eine braune Tasche. 0
Ma ostan valge koti. I-h ---fe-e--e -e----Ta-che. I-- k---- e--- w---- T------ I-h k-u-e e-n- w-i-e T-s-h-. ---------------------------- Ich kaufe eine weiße Tasche. 0
Mul on vaja uut autot. I---b---che e--e---eu-n-W-ge-. I-- b------ e---- n---- W----- I-h b-a-c-e e-n-n n-u-n W-g-n- ------------------------------ Ich brauche einen neuen Wagen. 0
Mul on vaja kiiret autot. Ic- ----che -i----sc--ell-- W-ge-. I-- b------ e---- s-------- W----- I-h b-a-c-e e-n-n s-h-e-l-n W-g-n- ---------------------------------- Ich brauche einen schnellen Wagen. 0
Mul on vaja mugavat autot. Ich --au--- e-n-- -e----e- Wa--n. I-- b------ e---- b------- W----- I-h b-a-c-e e-n-n b-q-e-e- W-g-n- --------------------------------- Ich brauche einen bequemen Wagen. 0
Seal üleval elab vana naine. Da---en w---t--i-e alte-Frau. D- o--- w---- e--- a--- F---- D- o-e- w-h-t e-n- a-t- F-a-. ----------------------------- Da oben wohnt eine alte Frau. 0
Seal üleval elab paks naine. D- -ben ----t--in--d-ck- F-au. D- o--- w---- e--- d---- F---- D- o-e- w-h-t e-n- d-c-e F-a-. ------------------------------ Da oben wohnt eine dicke Frau. 0
Seal all elab uudishimulik naine. D- u---n -ohn- -in---eu---r-ge--rau. D- u---- w---- e--- n--------- F---- D- u-t-n w-h-t e-n- n-u-i-r-g- F-a-. ------------------------------------ Da unten wohnt eine neugierige Frau. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. U--ere------ w-r-n-n-----L--t-. U----- G---- w---- n---- L----- U-s-r- G-s-e w-r-n n-t-e L-u-e- ------------------------------- Unsere Gäste waren nette Leute. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Uns-r--Gä--e --r-- hö--ic-e-Le-te. U----- G---- w---- h------- L----- U-s-r- G-s-e w-r-n h-f-i-h- L-u-e- ---------------------------------- Unsere Gäste waren höfliche Leute. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Un---e--ä--e--a--n-in---es-a--- Le-t-. U----- G---- w---- i----------- L----- U-s-r- G-s-e w-r-n i-t-r-s-a-t- L-u-e- -------------------------------------- Unsere Gäste waren interessante Leute. 0
Mul on armsad lapsed. Ich--ab-----be Kinde-. I-- h--- l---- K------ I-h h-b- l-e-e K-n-e-. ---------------------- Ich habe liebe Kinder. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. A--r--ie -ach--r--habe- f-ech--Kind-r. A--- d-- N------- h---- f----- K------ A-e- d-e N-c-b-r- h-b-n f-e-h- K-n-e-. -------------------------------------- Aber die Nachbarn haben freche Kinder. 0
Kas teie lapsed on head? S--d -h---K-nd-r-b--v? S--- I--- K----- b---- S-n- I-r- K-n-e- b-a-? ---------------------- Sind Ihre Kinder brav? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...