Vestmik

et Omadussõnad 2   »   fr Adjectifs 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [soixante-dix-neuf]

Adjectifs 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Je p-rt---ne----e-b-e-e. J- p---- u-- r--- b----- J- p-r-e u-e r-b- b-e-e- ------------------------ Je porte une robe bleue. 0
Mul on punane kleit seljas. Je porte-u-e ---- -ou-e. J- p---- u-- r--- r----- J- p-r-e u-e r-b- r-u-e- ------------------------ Je porte une robe rouge. 0
Mul on roheline kleit seljas. J- -o-----ne --be---rte. J- p---- u-- r--- v----- J- p-r-e u-e r-b- v-r-e- ------------------------ Je porte une robe verte. 0
Ma ostan musta koti. J’-c-è-- u- s-c--oir. J------- u- s-- n---- J-a-h-t- u- s-c n-i-. --------------------- J’achète un sac noir. 0
Ma ostan pruuni koti. J’a-hèt- un s-c b-u-. J------- u- s-- b---- J-a-h-t- u- s-c b-u-. --------------------- J’achète un sac brun. 0
Ma ostan valge koti. J’---ète -- s-c -l--c. J------- u- s-- b----- J-a-h-t- u- s-c b-a-c- ---------------------- J’achète un sac blanc. 0
Mul on vaja uut autot. J--i---s-in ---n- no---l-e --it---. J--- b----- d---- n------- v------- J-a- b-s-i- d-u-e n-u-e-l- v-i-u-e- ----------------------------------- J’ai besoin d’une nouvelle voiture. 0
Mul on vaja kiiret autot. J’ai --soi--d’--e -oi--re r-pid-. J--- b----- d---- v------ r------ J-a- b-s-i- d-u-e v-i-u-e r-p-d-. --------------------------------- J’ai besoin d’une voiture rapide. 0
Mul on vaja mugavat autot. J’-- -es--n--’un---oi---- co--orta---. J--- b----- d---- v------ c----------- J-a- b-s-i- d-u-e v-i-u-e c-n-o-t-b-e- -------------------------------------- J’ai besoin d’une voiture confortable. 0
Seal üleval elab vana naine. E--hau--h-bi-e une -i--ll- ---m-. E- h--- h----- u-- v------ f----- E- h-u- h-b-t- u-e v-e-l-e f-m-e- --------------------------------- En haut habite une vieille femme. 0
Seal üleval elab paks naine. E- -----ha---- u-e ----se -e--e. E- h--- h----- u-- g----- f----- E- h-u- h-b-t- u-e g-o-s- f-m-e- -------------------------------- En haut habite une grosse femme. 0
Seal all elab uudishimulik naine. En--a--habi-e une f--m--cur-e-se. E- b-- h----- u-- f---- c-------- E- b-s h-b-t- u-e f-m-e c-r-e-s-. --------------------------------- En bas habite une femme curieuse. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Nos hôtes--taie-t --- -ens sy--a-h-que-. N-- h---- é------ d-- g--- s------------ N-s h-t-s é-a-e-t d-s g-n- s-m-a-h-q-e-. ---------------------------------------- Nos hôtes étaient des gens sympathiques. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Nos-h--es -ta--n--de- -e----o-i-. N-- h---- é------ d-- g--- p----- N-s h-t-s é-a-e-t d-s g-n- p-l-s- --------------------------------- Nos hôtes étaient des gens polis. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. N-s-----s -taient des--e-s-in--r----nt-. N-- h---- é------ d-- g--- i------------ N-s h-t-s é-a-e-t d-s g-n- i-t-r-s-a-t-. ---------------------------------------- Nos hôtes étaient des gens intéressants. 0
Mul on armsad lapsed. J--- ----e---n-- -f-ect-e--. J--- d-- e------ a---------- J-a- d-s e-f-n-s a-f-c-u-u-. ---------------------------- J’ai des enfants affectueux. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Mais,-le--vo-sin- --t des -nfant----fr-n---. M---- l-- v------ o-- d-- e------ e--------- M-i-, l-s v-i-i-s o-t d-s e-f-n-s e-f-o-t-s- -------------------------------------------- Mais, les voisins ont des enfants effrontés. 0
Kas teie lapsed on head? E------qu- -os enf-n-- so-t s-g-s-? E----- q-- v-- e------ s--- s---- ? E-t-c- q-e v-s e-f-n-s s-n- s-g-s ? ----------------------------------- Est-ce que vos enfants sont sages ? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...