Vestmik

et Omadussõnad 2   »   id Adjektif 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [tujuh puluh sembilan]

Adjektif 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Sa----ema--i-baj----r-. S--- m------ b--- b---- S-y- m-m-k-i b-j- b-r-. ----------------------- Saya memakai baju biru. 0
Mul on punane kleit seljas. Sa-- -emakai-------erah. S--- m------ b--- m----- S-y- m-m-k-i b-j- m-r-h- ------------------------ Saya memakai baju merah. 0
Mul on roheline kleit seljas. S-y---em-kai baju---j-u. S--- m------ b--- h----- S-y- m-m-k-i b-j- h-j-u- ------------------------ Saya memakai baju hijau. 0
Ma ostan musta koti. S-y--me----i---s -ita-. S--- m------ t-- h----- S-y- m-m-e-i t-s h-t-m- ----------------------- Saya membeli tas hitam. 0
Ma ostan pruuni koti. Sa-----mbe---t-s--oke-at. S--- m------ t-- c------- S-y- m-m-e-i t-s c-k-l-t- ------------------------- Saya membeli tas cokelat. 0
Ma ostan valge koti. S-y- -e----i-ta----tih. S--- m------ t-- p----- S-y- m-m-e-i t-s p-t-h- ----------------------- Saya membeli tas putih. 0
Mul on vaja uut autot. S--a me-b---h-an--eb--h-m-b-- -a--. S--- m---------- s----- m---- b---- S-y- m-m-u-u-k-n s-b-a- m-b-l b-r-. ----------------------------------- Saya membutuhkan sebuah mobil baru. 0
Mul on vaja kiiret autot. S-ya m-m--t-h-an-s----- mo-il---ng-ke-----. S--- m---------- s----- m---- y--- k------- S-y- m-m-u-u-k-n s-b-a- m-b-l y-n- k-n-a-g- ------------------------------------------- Saya membutuhkan sebuah mobil yang kencang. 0
Mul on vaja mugavat autot. Saya -embu-u-k-n se-------b-l -an- nya---. S--- m---------- s----- m---- y--- n------ S-y- m-m-u-u-k-n s-b-a- m-b-l y-n- n-a-a-. ------------------------------------------ Saya membutuhkan sebuah mobil yang nyaman. 0
Seal üleval elab vana naine. Di -ta- ---a------a--s---ang--a-------a. D- a--- s--- t------ s------ w----- t--- D- a-a- s-n- t-n-g-l s-o-a-g w-n-t- t-a- ---------------------------------------- Di atas sana tinggal seorang wanita tua. 0
Seal üleval elab paks naine. Di ---- sa-- ti-ggal s-o-a----an--a gemu-. D- a--- s--- t------ s------ w----- g----- D- a-a- s-n- t-n-g-l s-o-a-g w-n-t- g-m-k- ------------------------------------------ Di atas sana tinggal seorang wanita gemuk. 0
Seal all elab uudishimulik naine. D----wa----na --ng--l -eo---- -a-------ng ---in tahu. D- b---- s--- t------ s------ w----- y--- i---- t---- D- b-w-h s-n- t-n-g-l s-o-a-g w-n-t- y-n- i-g-n t-h-. ----------------------------------------------------- Di bawah sana tinggal seorang wanita yang ingin tahu. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. T-mu-t-m- ---i -rang--ang-r-ma-. T-------- k--- o---- y--- r----- T-m---a-u k-m- o-a-g y-n- r-m-h- -------------------------------- Tamu-tamu kami orang yang ramah. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. T-----a-- ka-i-orang-yang -op-n. T-------- k--- o---- y--- s----- T-m---a-u k-m- o-a-g y-n- s-p-n- -------------------------------- Tamu-tamu kami orang yang sopan. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Tam--tam-------or-n----n---ena-i-. T-------- k--- o---- y--- m------- T-m---a-u k-m- o-a-g y-n- m-n-r-k- ---------------------------------- Tamu-tamu kami orang yang menarik. 0
Mul on armsad lapsed. S-y- ----lik- an----na- yan--meny--a--kan. S--- m------- a-------- y--- m------------ S-y- m-m-l-k- a-a---n-k y-n- m-n-e-a-g-a-. ------------------------------------------ Saya memiliki anak-anak yang menyenangkan. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Tapi--eta-g-- mem--i-i a--k---a- y-ng -aka-. T--- t------- m------- a-------- y--- n----- T-p- t-t-n-g- m-m-l-k- a-a---n-k y-n- n-k-l- -------------------------------------------- Tapi tetangga memiliki anak-anak yang nakal. 0
Kas teie lapsed on head? Ap-kah -----ana- An-a-ba--? A----- a-------- A--- b---- A-a-a- a-a---n-k A-d- b-i-? --------------------------- Apakah anak-anak Anda baik? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...