Vestmik

et Omadussõnad 2   »   ja 形容詞 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [七十九]

79 [nana jū kyū]

形容詞 2

[keiyōshi 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti jaapani Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. 青い ドレスを 着て います 。 青い ドレスを 着て います 。 青い ドレスを 着て います 。 青い ドレスを 着て います 。 青い ドレスを 着て います 。 0
a-i--o--s--- k-t- i-a--. a-- d----- o k--- i----- a-i d-r-s- o k-t- i-a-u- ------------------------ aoi doresu o kite imasu.
Mul on punane kleit seljas. 赤い ドレスを 着て います 。 赤い ドレスを 着て います 。 赤い ドレスを 着て います 。 赤い ドレスを 着て います 。 赤い ドレスを 着て います 。 0
ak-- --r------k-t- imas-. a--- d----- o k--- i----- a-a- d-r-s- o k-t- i-a-u- ------------------------- akai doresu o kite imasu.
Mul on roheline kleit seljas. 緑の ドレスを 着て います 。 緑の ドレスを 着て います 。 緑の ドレスを 着て います 。 緑の ドレスを 着て います 。 緑の ドレスを 着て います 。 0
m--o----o-d-res- o ki---im--u. m----- n- d----- o k--- i----- m-d-r- n- d-r-s- o k-t- i-a-u- ------------------------------ midori no doresu o kite imasu.
Ma ostan musta koti. 黒い 鞄を 買います 。 黒い 鞄を 買います 。 黒い 鞄を 買います 。 黒い 鞄を 買います 。 黒い 鞄を 買います 。 0
k-roi-k-b---- -a--a-u. k---- k---- o k------- k-r-i k-b-n o k-i-a-u- ---------------------- kuroi kaban o kaimasu.
Ma ostan pruuni koti. 茶色の 鞄を 買います 。 茶色の 鞄を 買います 。 茶色の 鞄を 買います 。 茶色の 鞄を 買います 。 茶色の 鞄を 買います 。 0
c-a--o--o--aban-- --i-a-u. c----- n- k---- o k------- c-a-r- n- k-b-n o k-i-a-u- -------------------------- chairo no kaban o kaimasu.
Ma ostan valge koti. 白い 鞄を 買います 。 白い 鞄を 買います 。 白い 鞄を 買います 。 白い 鞄を 買います 。 白い 鞄を 買います 。 0
shi--i ----n --k---a--. s----- k---- o k------- s-i-o- k-b-n o k-i-a-u- ----------------------- shiroi kaban o kaimasu.
Mul on vaja uut autot. 新しい 車が 要ります 。 新しい 車が 要ります 。 新しい 車が 要ります 。 新しい 車が 要ります 。 新しい 車が 要ります 。 0
ata-a-hī--------ga -rimasu. a------- k----- g- i------- a-a-a-h- k-r-m- g- i-i-a-u- --------------------------- atarashī kuruma ga irimasu.
Mul on vaja kiiret autot. 速い 車が 要ります 。 速い 車が 要ります 。 速い 車が 要ります 。 速い 車が 要ります 。 速い 車が 要ります 。 0
h--a-------- -a-irimas-. h---- k----- g- i------- h-y-i k-r-m- g- i-i-a-u- ------------------------ hayai kuruma ga irimasu.
Mul on vaja mugavat autot. 快適な 車が 要ります 。 快適な 車が 要ります 。 快適な 車が 要ります 。 快適な 車が 要ります 。 快適な 車が 要ります 。 0
ka-teki-a -u---a -a -rima--. k-------- k----- g- i------- k-i-e-i-a k-r-m- g- i-i-a-u- ---------------------------- kaitekina kuruma ga irimasu.
Seal üleval elab vana naine. 上には 年取った(年老いた) 女性が 住んで います 。 上には 年取った(年老いた) 女性が 住んで います 。 上には 年取った(年老いた) 女性が 住んで います 。 上には 年取った(年老いた) 女性が 住んで います 。 上には 年取った(年老いた) 女性が 住んで います 。 0
u---i-wa-t--h-tott---toshio--a)--os-- g---u-de -m-su. u- n- w- t--------- (---------- j---- g- s---- i----- u- n- w- t-s-i-o-t- (-o-h-o-t-) j-s-i g- s-n-e i-a-u- ----------------------------------------------------- ue ni wa toshitotta (toshioita) josei ga sunde imasu.
Seal üleval elab paks naine. 上には 太った 女性が 住んで います 。 上には 太った 女性が 住んで います 。 上には 太った 女性が 住んで います 。 上には 太った 女性が 住んで います 。 上には 太った 女性が 住んで います 。 0
ue-ni-w- f-tott---o-ei -- -u-d--im--u. u- n- w- f------ j---- g- s---- i----- u- n- w- f-t-t-a j-s-i g- s-n-e i-a-u- -------------------------------------- ue ni wa futotta josei ga sunde imasu.
Seal all elab uudishimulik naine. 下には 好奇心旺盛な 女性が 住んで います 。 下には 好奇心旺盛な 女性が 住んで います 。 下には 好奇心旺盛な 女性が 住んで います 。 下には 好奇心旺盛な 女性が 住んで います 。 下には 好奇心旺盛な 女性が 住んで います 。 0
s--t- ni -- -ōki-h-----e------sei-g- ----- im--u. s---- n- w- k------- ō----- j---- g- s---- i----- s-i-a n- w- k-k-s-i- ō-e-n- j-s-i g- s-n-e i-a-u- ------------------------------------------------- shita ni wa kōkishin ōseina josei ga sunde imasu.
Meie külalised olid toredad inimesed. お客さんは 親切な 人たち でした 。 お客さんは 親切な 人たち でした 。 お客さんは 親切な 人たち でした 。 お客さんは 親切な 人たち でした 。 お客さんは 親切な 人たち でした 。 0
o-----san -- s-i---ts----h-----achid---ita. o-------- w- s---------- h----------------- o-y-k-s-n w- s-i-s-t-u-a h-t---a-h-d-s-i-a- ------------------------------------------- ogyakusan wa shinsetsuna hito-tachideshita.
Meie külalised olid viisakad inimesed. お客さんは 礼儀正しい 人たち でした 。 お客さんは 礼儀正しい 人たち でした 。 お客さんは 礼儀正しい 人たち でした 。 お客さんは 礼儀正しい 人たち でした 。 お客さんは 礼儀正しい 人たち でした 。 0
ogy-k--an----re-------a--ī-hit--tac-i--sh---. o-------- w- r---- t------ h----------------- o-y-k-s-n w- r-i-i t-d-s-ī h-t---a-h-d-s-i-a- --------------------------------------------- ogyakusan wa reigi tadashī hito-tachideshita.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. お客さんは 面白い 人たち でした 。 お客さんは 面白い 人たち でした 。 お客さんは 面白い 人たち でした 。 お客さんは 面白い 人たち でした 。 お客さんは 面白い 人たち でした 。 0
og--k---n -- o-----ro----------h---s----. o-------- w- o-------- h----------------- o-y-k-s-n w- o-o-h-r-i h-t---a-h-d-s-i-a- ----------------------------------------- ogyakusan wa omoshiroi hito-tachideshita.
Mul on armsad lapsed. 私には 愛らしい 子供達が います 。 私には 愛らしい 子供達が います 。 私には 愛らしい 子供達が います 。 私には 愛らしい 子供達が います 。 私には 愛らしい 子供達が います 。 0
watashin--a-a-r--hī --------c-i-g- i-a-u. w---------- a------ k---------- g- i----- w-t-s-i-i-a a-r-s-ī k-d-m-d-c-i g- i-a-u- ----------------------------------------- watashiniha airashī kodomodachi ga imasu.
Aga naabritel on ulakad lapsed. でも 隣人には 生意気な 子供達が います 。 でも 隣人には 生意気な 子供達が います 。 でも 隣人には 生意気な 子供達が います 。 でも 隣人には 生意気な 子供達が います 。 でも 隣人には 生意気な 子供達が います 。 0
de--------n-----a-n-m-ik--a -----od-c-i------a--. d--- r----- n- w- n-------- k---------- g- i----- d-m- r-n-i- n- w- n-m-i-i-a k-d-m-d-c-i g- i-a-u- ------------------------------------------------- demo rinjin ni wa namaikina kodomodachi ga imasu.
Kas teie lapsed on head? あなたの 子供は お行儀が いい です か ? あなたの 子供は お行儀が いい です か ? あなたの 子供は お行儀が いい です か ? あなたの 子供は お行儀が いい です か ? あなたの 子供は お行儀が いい です か ? 0
a-ata -o--od-m---- o-g-ō-i----------ka? a---- n- k----- w- o g---- g- ī---- k-- a-a-a n- k-d-m- w- o g-ō-i g- ī-e-u k-? --------------------------------------- anata no kodomo wa o gyōgi ga īdesu ka?

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...