Vestmik

et Omadussõnad 2   »   lv Īpašības vārdi 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [septiņdesmit deviņi]

Īpašības vārdi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Man mugu---i----l--k-e---. M-- m----- i- z--- k------ M-n m-g-r- i- z-l- k-e-t-. -------------------------- Man mugurā ir zila kleita. 0
Mul on punane kleit seljas. Ma--mu--rā-i- -a--an- klei-a. M-- m----- i- s------ k------ M-n m-g-r- i- s-r-a-a k-e-t-. ----------------------------- Man mugurā ir sarkana kleita. 0
Mul on roheline kleit seljas. Ma--m---r---- z--a-k-----. M-- m----- i- z--- k------ M-n m-g-r- i- z-ļ- k-e-t-. -------------------------- Man mugurā ir zaļa kleita. 0
Ma ostan musta koti. Es -ēr---m--n--somu. E- p---- m---- s---- E- p-r-u m-l-u s-m-. -------------------- Es pērku melnu somu. 0
Ma ostan pruuni koti. E---ēr-- b-ū-u-so--. E- p---- b---- s---- E- p-r-u b-ū-u s-m-. -------------------- Es pērku brūnu somu. 0
Ma ostan valge koti. E- pērk- b-----s-m-. E- p---- b---- s---- E- p-r-u b-l-u s-m-. -------------------- Es pērku baltu somu. 0
Mul on vaja uut autot. Ma---ajag --unu ma---u. M-- v---- j---- m------ M-n v-j-g j-u-u m-š-n-. ----------------------- Man vajag jaunu mašīnu. 0
Mul on vaja kiiret autot. M---va--g-ātru-m-šīnu. M-- v---- ā--- m------ M-n v-j-g ā-r- m-š-n-. ---------------------- Man vajag ātru mašīnu. 0
Mul on vaja mugavat autot. Man vaj-g ēr---maš--u. M-- v---- ē--- m------ M-n v-j-g ē-t- m-š-n-. ---------------------- Man vajag ērtu mašīnu. 0
Seal üleval elab vana naine. Tu- au--ā-d--v--ve-a -i-vie--. T-- a---- d---- v--- s-------- T-r a-g-ā d-ī-o v-c- s-e-i-t-. ------------------------------ Tur augšā dzīvo veca sieviete. 0
Seal üleval elab paks naine. T-r --gšā dz-v---e--a ---v---e. T-- a---- d---- r---- s-------- T-r a-g-ā d-ī-o r-s-a s-e-i-t-. ------------------------------- Tur augšā dzīvo resna sieviete. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Tur -ej--dz--o zi---rīga ----iet-. T-- l--- d---- z-------- s-------- T-r l-j- d-ī-o z-ņ-ā-ī-a s-e-i-t-. ---------------------------------- Tur lejā dzīvo ziņkārīga sieviete. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Mū---vies----j- j-uki --u-i-. M--- v---- b--- j---- ļ------ M-s- v-e-i b-j- j-u-i ļ-u-i-. ----------------------------- Mūsu viesi bija jauki ļaudis. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Mūsu-vi-s- b-ja piek-ājī-i---udi-. M--- v---- b--- p--------- ļ------ M-s- v-e-i b-j- p-e-l-j-g- ļ-u-i-. ---------------------------------- Mūsu viesi bija pieklājīgi ļaudis. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. M--------- -ija i--e-e-a-t- -aud-s. M--- v---- b--- i---------- ļ------ M-s- v-e-i b-j- i-t-r-s-n-i ļ-u-i-. ----------------------------------- Mūsu viesi bija interesanti ļaudis. 0
Mul on armsad lapsed. Man--r ---- -ērni. M-- i- m--- b----- M-n i- m-ļ- b-r-i- ------------------ Man ir mīļi bērni. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. B---k--m-ņie---- -ek-u-ī-i---r--. B-- k-------- i- n-------- b----- B-t k-i-i-i-m i- n-k-u-ī-i b-r-i- --------------------------------- Bet kaimiņiem ir nekaunīgi bērni. 0
Kas teie lapsed on head? V-i --su -ērni i-----ni? V-- J--- b---- i- r----- V-i J-s- b-r-i i- r-t-i- ------------------------ Vai Jūsu bērni ir rātni? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...