Vestmik

et Omadussõnad 2   »   ro Adjective 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [şaptezeci şi nouă]

Adjective 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Eu ---- o ---------bastr-. E- p--- o r----- a-------- E- p-r- o r-c-i- a-b-s-r-. -------------------------- Eu port o rochie albastră. 0
Mul on punane kleit seljas. Eu-port-o ro-----roşi-. E- p--- o r----- r----- E- p-r- o r-c-i- r-ş-e- ----------------------- Eu port o rochie roşie. 0
Mul on roheline kleit seljas. E- -o------o--i- ---d-. E- p--- o r----- v----- E- p-r- o r-c-i- v-r-e- ----------------------- Eu port o rochie verde. 0
Ma ostan musta koti. Cu--ăr -----e-- -e-g--. C----- o p----- n------ C-m-ă- o p-ş-t- n-a-r-. ----------------------- Cumpăr o poşetă neagră. 0
Ma ostan pruuni koti. C--p-r --p-şe-- --ro. C----- o p----- m---- C-m-ă- o p-ş-t- m-r-. --------------------- Cumpăr o poşetă maro. 0
Ma ostan valge koti. C-mp-r --po---ă-al--. C----- o p----- a---- C-m-ă- o p-ş-t- a-b-. --------------------- Cumpăr o poşetă albă. 0
Mul on vaja uut autot. Î-- t-----e-o-ma-i-ă-n---. Î-- t------ o m----- n---- Î-i t-e-u-e o m-ş-n- n-u-. -------------------------- Îmi trebuie o maşină nouă. 0
Mul on vaja kiiret autot. Î-i-tr--u-- o ---i-ă-------. Î-- t------ o m----- r------ Î-i t-e-u-e o m-ş-n- r-p-d-. ---------------------------- Îmi trebuie o maşină rapidă. 0
Mul on vaja mugavat autot. Î-- t-e-ui- o---şi-- -on-o--a-il-. Î-- t------ o m----- c------------ Î-i t-e-u-e o m-ş-n- c-n-o-t-b-l-. ---------------------------------- Îmi trebuie o maşină confortabilă. 0
Seal üleval elab vana naine. Acol--------c---ş---o f-mei- -ătrân-. A---- s-- l-------- o f----- b------- A-o-o s-s l-c-i-ş-e o f-m-i- b-t-â-ă- ------------------------------------- Acolo sus locuieşte o femeie bătrână. 0
Seal üleval elab paks naine. A-o-- -us---c----te ----m--e gra--. A---- s-- l-------- o f----- g----- A-o-o s-s l-c-i-ş-e o f-m-i- g-a-ă- ----------------------------------- Acolo sus locuieşte o femeie grasă. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Aco-----s -o-----te --feme-e cu-ioasă. A---- j-- l-------- o f----- c-------- A-o-o j-s l-c-i-ş-e o f-m-i- c-r-o-s-. -------------------------------------- Acolo jos locuieşte o femeie curioasă. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Mu--firii -oş-r-----fo------s--ne dr-gu--. M-------- n----- a- f--- p------- d------- M-s-f-r-i n-ş-r- a- f-s- p-r-o-n- d-ă-u-e- ------------------------------------------ Musafirii noştri au fost persoane drăguţe. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Mu-afi-i--noştri-a-------p------e --litic-as-. M-------- n----- a- f--- p------- p----------- M-s-f-r-i n-ş-r- a- f-s- p-r-o-n- p-l-t-c-a-e- ---------------------------------------------- Musafirii noştri au fost persoane politicoase. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Musa-irii ---t-i-----------r--an- -nt--e---te. M-------- n----- a- f--- p------- i----------- M-s-f-r-i n-ş-r- a- f-s- p-r-o-n- i-t-r-s-n-e- ---------------------------------------------- Musafirii noştri au fost persoane interesante. 0
Mul on armsad lapsed. E---m---p-i cu--nţi. E- a- c---- c------- E- a- c-p-i c-m-n-i- -------------------- Eu am copii cuminţi. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. D--------ii au-copi----ra--ic-. D-- v------ a- c---- o--------- D-r v-c-n-i a- c-p-i o-r-z-i-i- ------------------------------- Dar vecinii au copii obraznici. 0
Kas teie lapsed on head? Copi----u-n-a--as-ră-s--- ---i---? C----- d------------ s--- c------- C-p-i- d-m-e-v-a-t-ă s-n- c-m-n-i- ---------------------------------- Copiii dumneavoastră sunt cuminţi? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...