Vestmik

et Omadussõnad 2   »   ti ቅጽላት 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [ሰብዓንትሽዓተን]

79 [sebi‘anitishi‘ateni]

ቅጽላት 2

[k’its’ilati 2]

eesti tigrinja Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. ሰማ-- ቀ-- ተ--- ኣ--። ሰማያዊ ቀሚሽ ተኸዲነ ኣሎኹ። 0
s------- k’e----- t--̱e---- a---̱u። se------ k------- t-------- a-----። semayawī k’emīshi teẖedīne aloẖu። s-m-y-w- k’e-ī-h- t-ẖe-ī-e a-o-̱u። ----------’----------̱----------̱-።
Mul on punane kleit seljas. ቀይ- ቀ-- ተ--- ኣ--። ቀይሕ ቀሚሽ ተኸዲነ ኣሎኹ። 0
k’e---̣i k’e----- t--̱e---- a---̱u። k’------ k------- t-------- a-----። k’eyiḥi k’emīshi teẖedīne aloẖu። k’e-i-̣i k’e-ī-h- t-ẖe-ī-e a-o-̱u። -’----̣---’----------̱----------̱-።
Mul on roheline kleit seljas. ቀጠ-- ቀ-- ተ--- ኣ--። ቀጠልያ ቀሚሽ ተኸዲነ ኣሎኹ። 0
k’e-’e---- k’e----- t--̱e---- a---̱u። k’-------- k------- t-------- a-----። k’et’eliya k’emīshi teẖedīne aloẖu። k’e-’e-i-a k’e-ī-h- t-ẖe-ī-e a-o-̱u። -’--’-------’----------̱----------̱-።
Ma ostan musta koti. ጸላ- ሳ-- ክ-----። ጸላም ሳንጣ ክገዝእ‘የ። 0
t-’e---- s----’a k-----’i‘y-። ts------ s------ k----------። ts’elami sanit’a kigezi’i‘ye። t-’e-a-i s-n-t’a k-g-z-’i‘y-። --’-----------’--------’-‘--።
Ma ostan pruuni koti. ቡና-- ሳ-- ክ-----። ቡናዊት ሳንጣ ክገዝእ‘የ። 0
b------- s----’a k-----’i‘y-። bu------ s------ k----------። bunawīti sanit’a kigezi’i‘ye። b-n-w-t- s-n-t’a k-g-z-’i‘y-። --------------’--------’-‘--።
Ma ostan valge koti. ጻዕ- ሳ-- ክ-----። ጻዕዳ ሳንጣ ክገዝእ‘የ። 0
t-’a‘i-- s----’a k-----’i‘y-። ts------ s------ k----------። ts’a‘ida sanit’a kigezi’i‘ye። t-’a‘i-a s-n-t’a k-g-z-’i‘y-። --’-‘---------’--------’-‘--።
Mul on vaja uut autot. ሓዳ- መ-- ተ---- ኣ- ። ሓዳሽ መኪና ተድልየኒ ኣላ ። 0
ḥa----- m----- t--------- a-- ። ḥ------ m----- t--------- a-- ። ḥadashi mekīna tediliyenī ala ። ḥa-a-h- m-k-n- t-d-l-y-n- a-a ። -̣-----------------------------።
Mul on vaja kiiret autot. ቅል--- መ-- ተ---- ኣ- ። ቅልጥፍቲ መኪና ተድልየኒ ኣላ ። 0
k’i---’i---- m----- t--------- a-- ። k’---------- m----- t--------- a-- ። k’ilit’ifitī mekīna tediliyenī ala ። k’i-i-’i-i-ī m-k-n- t-d-l-y-n- a-a ። -’----’----------------------------።
Mul on vaja mugavat autot. ምች-- መ-- ተ---- ኣ- ። ምችእቲ መኪና ተድልየኒ ኣላ ። 0
m----’i-- m----- t--------- a-- ። mi------- m----- t--------- a-- ። michi’itī mekīna tediliyenī ala ። m-c-i’i-ī m-k-n- t-d-l-y-n- a-a ። -----’--------------------------።
Seal üleval elab vana naine. ኣብ- ላ-- ሓ-- ዓ-- ሰ--- ት--- ። ኣብዚ ላዕሊ ሓንቲ ዓባይ ሰበይቲ ትቕመጥ ። 0
a---- l-‘i-- ḥa---- ‘a---- s------- t--̱’i---’i ። ab--- l----- h------ ‘----- s------- t---------- ። abizī la‘ilī ḥanitī ‘abayi sebeyitī tiḵ’imet’i ። a-i-ī l-‘i-ī ḥa-i-ī ‘a-a-i s-b-y-t- t-ḵ’i-e-’i ። --------‘-----̣------‘------------------̱’----’--።
Seal üleval elab paks naine. ኣብ- ላ-- ሓ-- ሮ-- ሰ--- ት--- ። ኣብዚ ላዕሊ ሓንቲ ሮጋድ ሰበይቲ ትቕመጥ ። 0
a---- l-‘i-- ḥa---- r----- s------- t--̱’i---’i ። ab--- l----- h------ r----- s------- t---------- ። abizī la‘ilī ḥanitī rogadi sebeyitī tiḵ’imet’i ። a-i-ī l-‘i-ī ḥa-i-ī r-g-d- s-b-y-t- t-ḵ’i-e-’i ። --------‘-----̣-------------------------̱’----’--።
Seal all elab uudishimulik naine. ኣብ- ታ-- ሓ-- ህ---- ሰ--- ት--- ። ኣብዚ ታሕቲ ሓንቲ ህንጥይቲ ሰበይቲ ትቕመጥ ። 0
a---- t--̣i-- ḥa---- h----’i---- s------- t--̱’i---’i ። ab--- t------ h------ h---------- s------- t---------- ። abizī taḥitī ḥanitī hinit’iyitī sebeyitī tiḵ’imet’i ። a-i-ī t-ḥi-ī ḥa-i-ī h-n-t’i-i-ī s-b-y-t- t-ḵ’i-e-’i ። ---------̣-----̣-----------’------------------̱’----’--።
Meie külalised olid toredad inimesed. ኣጋ--- ኣ--- ብ--- ኔ--። ኣጋይሽና ኣዝዮም ብሩኻት ኔሮም። 0
a--------- a------ b----̱a-- n-----። ag-------- a------ b-------- n-----። agayishina aziyomi biruẖati nēromi። a-a-i-h-n- a-i-o-i b-r-ẖa-i n-r-m-። ------------------------̱----------።
Meie külalised olid viisakad inimesed. ኣጋ--- ኣ---- ዘ--- ኢ-- ኔ--። ኣጋይሽና ኣኽብሮት ዘለዎም ኢዮም ኔሮም። 0
a--------- a-̱i------ z------- ī---- n-----። ag-------- a--------- z------- ī---- n-----። agayishina aẖibiroti zelewomi īyomi nēromi። a-a-i-h-n- a-̱i-i-o-i z-l-w-m- ī-o-i n-r-m-። -------------̱-----------------------------።
Meie külalised olid huvitavad inimesed. ኣጋ--- ማ--- ሰ-- እ-- ኔ--። ኣጋይሽና ማረኽቲ ሰባት እዮም ኔሮም። 0
a--------- m----̱i-- s----- i---- n-----። ag-------- m-------- s----- i---- n-----። agayishina mareẖitī sebati iyomi nēromi። a-a-i-h-n- m-r-ẖi-ī s-b-t- i-o-i n-r-m-። ----------------̱-----------------------።
Mul on armsad lapsed. ኣነ (ፍ---) ብ--- ቆ-- ኣ---። ኣነ (ፍቁራት) ብሩኻት ቆልዑ ኣለውኒ። 0
a-- (f--’u----) b----̱a-- k’o--‘u a------። an- (f--------) b-------- k------ a------። ane (fik’urati) biruẖati k’oli‘u alewinī። a-e (f-k’u-a-i) b-r-ẖa-i k’o-i‘u a-e-i-ī። ----(---’-----)------̱-----’---‘---------።
Aga naabritel on ulakad lapsed. እዞ- ጎ---- ግ- ደ--- ቆ-- ኣ---። እዞም ጎረባብቲ ግን ደፋራት ቆልዑ ኣለዎም። 0
i---- g--------- g--- d------- k’o--‘u a------። iz--- g--------- g--- d------- k------ a------። izomi gorebabitī gini defarati k’oli‘u alewomi። i-o-i g-r-b-b-t- g-n- d-f-r-t- k’o-i‘u a-e-o-i። --------------------------------’---‘---------።
Kas teie lapsed on head? ደቅ-- ሕ--- ድ--? ደቅኹም ሕያዎት ድዮም? 0
d--’i-̱u-- ḥi------ d-----? de-------- h-------- d-----? dek’iẖumi ḥiyawoti diyomi? d-k’i-̱u-i ḥi-a-o-i d-y-m-? ---’--̱-----̣--------------?

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...