Vestmik

et Omadussõnad 2   »   uk Прикметники 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [сімдесят дев’ять]

79 [simdesyat devʺyatʹ]

Прикметники 2

[Prykmetnyky 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. На -ен- с-н---латт-. Н- м--- с--- п------ Н- м-н- с-н- п-а-т-. -------------------- На мені синє плаття. 0
Na m----sy-------tt--. N- m--- s---- p------- N- m-n- s-n-e p-a-t-a- ---------------------- Na meni synye plattya.
Mul on punane kleit seljas. Н- ме-і-че-воне--лаття. Н- м--- ч------ п------ Н- м-н- ч-р-о-е п-а-т-. ----------------------- На мені червоне плаття. 0
N- ---- ch-r---e pl----a. N- m--- c------- p------- N- m-n- c-e-v-n- p-a-t-a- ------------------------- Na meni chervone plattya.
Mul on roheline kleit seljas. Н--мен- -е--н--п---т-. Н- м--- з----- п------ Н- м-н- з-л-н- п-а-т-. ---------------------- На мені зелене плаття. 0
Na-m-----elen- -l-tt-a. N- m--- z----- p------- N- m-n- z-l-n- p-a-t-a- ----------------------- Na meni zelene plattya.
Ma ostan musta koti. Я к--у- ч-р---с-мку. Я к---- ч---- с----- Я к-п-ю ч-р-у с-м-у- -------------------- Я купую чорну сумку. 0
YA-kup------o--- ----u. Y- k----- c----- s----- Y- k-p-y- c-o-n- s-m-u- ----------------------- YA kupuyu chornu sumku.
Ma ostan pruuni koti. Я ----- -орич-е-у-с-мк-. Я к---- к-------- с----- Я к-п-ю к-р-ч-е-у с-м-у- ------------------------ Я купую коричневу сумку. 0
YA kup--u--o----n--u--u-ku. Y- k----- k--------- s----- Y- k-p-y- k-r-c-n-v- s-m-u- --------------------------- YA kupuyu korychnevu sumku.
Ma ostan valge koti. Я----ую бі-у --м--. Я к---- б--- с----- Я к-п-ю б-л- с-м-у- ------------------- Я купую білу сумку. 0
Y--k-pu-u -il- -umku. Y- k----- b--- s----- Y- k-p-y- b-l- s-m-u- --------------------- YA kupuyu bilu sumku.
Mul on vaja uut autot. М--і--о----е---о--й-авт-м-б-л-. М--- п------- н---- а---------- М-н- п-т-і-е- н-в-й а-т-м-б-л-. ------------------------------- Мені потрібен новий автомобіль. 0
M-ni p-tr--e- -ovyy- a-----bi--. M--- p------- n----- a---------- M-n- p-t-i-e- n-v-y- a-t-m-b-l-. -------------------------------- Meni potriben novyy̆ avtomobilʹ.
Mul on vaja kiiret autot. М--і потр---н--в-дки---вт-мо----. М--- п------- ш------ а---------- М-н- п-т-і-е- ш-и-к-й а-т-м-б-л-. --------------------------------- Мені потрібен швидкий автомобіль. 0
M-ni --tr-ben shvy--y-̆ avt---b--ʹ. M--- p------- s-------- a---------- M-n- p-t-i-e- s-v-d-y-̆ a-t-m-b-l-. ----------------------------------- Meni potriben shvydkyy̆ avtomobilʹ.
Mul on vaja mugavat autot. М-ні---т--бе- --у--ий а-т---б--ь. М--- п------- з------ а---------- М-н- п-т-і-е- з-у-н-й а-т-м-б-л-. --------------------------------- Мені потрібен зручний автомобіль. 0
Me-- ------e--z--c--y-̆ a-tom---lʹ. M--- p------- z-------- a---------- M-n- p-t-i-e- z-u-h-y-̆ a-t-m-b-l-. ----------------------------------- Meni potriben zruchnyy̆ avtomobilʹ.
Seal üleval elab vana naine. Там н--ор- ж----ст-р- ---к-. Т-- н----- ж--- с---- ж----- Т-м н-г-р- ж-в- с-а-а ж-н-а- ---------------------------- Там нагорі живе стара жінка. 0
Tam---h--i --y-- --ara z-i--a. T-- n----- z---- s---- z------ T-m n-h-r- z-y-e s-a-a z-i-k-. ------------------------------ Tam nahori zhyve stara zhinka.
Seal üleval elab paks naine. Т-м-н-г-рі -иве--ов--- --н--. Т-- н----- ж--- т----- ж----- Т-м н-г-р- ж-в- т-в-т- ж-н-а- ----------------------------- Там нагорі живе товста жінка. 0
T-- n--or- zh-ve --vsta zhin--. T-- n----- z---- t----- z------ T-m n-h-r- z-y-e t-v-t- z-i-k-. ------------------------------- Tam nahori zhyve tovsta zhinka.
Seal all elab uudishimulik naine. Т-----и-у жив- д-питл-ва-жінк-. Т-- в---- ж--- д-------- ж----- Т-м в-и-у ж-в- д-п-т-и-а ж-н-а- ------------------------------- Там внизу живе допитлива жінка. 0
T-- v-----z--v- -o--tl--- ---n--. T-- v---- z---- d-------- z------ T-m v-y-u z-y-e d-p-t-y-a z-i-k-. --------------------------------- Tam vnyzu zhyve dopytlyva zhinka.
Meie külalised olid toredad inimesed. Н--- -о-ті--ули --б’---им--людьми. Н--- г---- б--- л--------- л------ Н-ш- г-с-і б-л- л-б-я-н-м- л-д-м-. ---------------------------------- Наші гості були люб’язними людьми. 0
Na-hi----ti-bu-- l--b--az-y---ly-d-my. N---- h---- b--- l----------- l------- N-s-i h-s-i b-l- l-u-'-a-n-m- l-u-ʹ-y- -------------------------------------- Nashi hosti buly lyub'yaznymy lyudʹmy.
Meie külalised olid viisakad inimesed. На-і го--і -у-- -в------ми--юд--и. Н--- г---- б--- в--------- л------ Н-ш- г-с-і б-л- в-і-л-в-м- л-д-м-. ---------------------------------- Наші гості були ввічливими людьми. 0
Nas-- -o-t----ly vvi--l-v-m- l--dʹ--. N---- h---- b--- v---------- l------- N-s-i h-s-i b-l- v-i-h-y-y-y l-u-ʹ-y- ------------------------------------- Nashi hosti buly vvichlyvymy lyudʹmy.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. На-------- ---- --кав--и---д-м-. Н--- г---- б--- ц------- л------ Н-ш- г-с-і б-л- ц-к-в-м- л-д-м-. -------------------------------- Наші гості були цікавими людьми. 0
Nashi -osti --l- t-i-a---y lyud---. N---- h---- b--- t-------- l------- N-s-i h-s-i b-l- t-i-a-y-y l-u-ʹ-y- ----------------------------------- Nashi hosti buly tsikavymy lyudʹmy.
Mul on armsad lapsed. Я-----ми--х--і---. Я м-- м---- д----- Я м-ю м-л-х д-т-й- ------------------ Я маю милих дітей. 0
YA--ay- ----k-------̆. Y- m--- m----- d------ Y- m-y- m-l-k- d-t-y-. ---------------------- YA mayu mylykh ditey̆.
Aga naabritel on ulakad lapsed. А----у---и м-ють-з-хв--и- --те-. А-- с----- м---- з------- д----- А-е с-с-д- м-ю-ь з-х-а-и- д-т-й- -------------------------------- Але сусіди мають зухвалих дітей. 0
Al------dy-----t---ukh--l--- --t--̆. A-- s----- m----- z--------- d------ A-e s-s-d- m-y-t- z-k-v-l-k- d-t-y-. ------------------------------------ Ale susidy mayutʹ zukhvalykh ditey̆.
Kas teie lapsed on head? В-ш--д--и-чемні? В--- д--- ч----- В-ш- д-т- ч-м-і- ---------------- Ваші діти чемні? 0
Vashi d-ty-------? V---- d--- c------ V-s-i d-t- c-e-n-? ------------------ Vashi dity chemni?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...