Vestmik

et Omadussõnad 3   »   it Aggettivi 3

80 [kaheksakümmend]

Omadussõnad 3

Omadussõnad 3

80 [ottanta]

Aggettivi 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Tal on koer. Lei--a un -ane. L-- h- u- c---- L-i h- u- c-n-. --------------- Lei ha un cane. 0
See koer on suur. I---ane è-gr-nde. I- c--- è g------ I- c-n- è g-a-d-. ----------------- Il cane è grande. 0
Tal on suur koer. Le--h- u- --ne ----de. L-- h- u- c--- g------ L-i h- u- c-n- g-a-d-. ---------------------- Lei ha un cane grande. 0
Tal on maja. Le- ha--na-ca-a. L-- h- u-- c---- L-i h- u-a c-s-. ---------------- Lei ha una casa. 0
See maja on väike. L- ---a è-pi-co--. L- c--- è p------- L- c-s- è p-c-o-a- ------------------ La casa è piccola. 0
Tal on väike maja. L-i ha una-casa -i---la. L-- h- u-- c--- p------- L-i h- u-a c-s- p-c-o-a- ------------------------ Lei ha una casa piccola. 0
Ta elab hotellis. Lu- --i-a -n-u----berg-. L-- a---- i- u- a------- L-i a-i-a i- u- a-b-r-o- ------------------------ Lui abita in un albergo. 0
See hotell on odav. L’alb-r-o---a-b--n-merca-o. L-------- è a b--- m------- L-a-b-r-o è a b-o- m-r-a-o- --------------------------- L’albergo è a buon mercato. 0
Ta elab odavas hotellis. L----bi-a ---un -lberg- --o----co. L-- a---- i- u- a------ e--------- L-i a-i-a i- u- a-b-r-o e-o-o-i-o- ---------------------------------- Lui abita in un albergo economico. 0
Tal on auto. Lui--a---a--ac-hi-a. L-- h- u-- m-------- L-i h- u-a m-c-h-n-. -------------------- Lui ha una macchina. 0
See auto on kallis. L--m-c--in-----a-a. L- m------- è c---- L- m-c-h-n- è c-r-. ------------------- La macchina è cara. 0
Tal on kallis auto. Lui-ha -na -a-ch--a co-t---. L-- h- u-- m------- c------- L-i h- u-a m-c-h-n- c-s-o-a- ---------------------------- Lui ha una macchina costosa. 0
Ta loeb romaani. L-- -e-ge u--r--an-o. L-- l---- u- r------- L-i l-g-e u- r-m-n-o- --------------------- Lui legge un romanzo. 0
See romaan on igav. I------n---è-----so. I- r------ è n------ I- r-m-n-o è n-i-s-. -------------------- Il romanzo è noioso. 0
Ta loeb igavat romaani. Lu- le-g- u- r---n---noi--o. L-- l---- u- r------ n------ L-i l-g-e u- r-m-n-o n-i-s-. ---------------------------- Lui legge un romanzo noioso. 0
Ta vaatab filmi. Lei guarda u- -i-m. L-- g----- u- f---- L-i g-a-d- u- f-l-. ------------------- Lei guarda un film. 0
See film on põnev. I--film-- -vvi--e--e. I- f--- è a---------- I- f-l- è a-v-n-e-t-. --------------------- Il film è avvincente. 0
Ta vaatab põnevat filmi. L-- -ua--a u-----m a--in-e-t-. L-- g----- u- f--- a---------- L-i g-a-d- u- f-l- a-v-n-e-t-. ------------------------------ Lei guarda un film avvincente. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Akadeemikute keel

Akadeemikute keel on omaette keel. Seda kasutatakse teatud aruteludes. Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel. Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled. Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel. Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel. Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest. Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid. Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine. Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega. Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum. Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele. Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne. Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale. Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid. Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel! Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem. Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele. Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus. Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused. Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised. Katsealulseid pettis keelekasutus. Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet. Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst. Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles. Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu. Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....