Vestmik

et Omadussõnad 3   »   pl Przymiotniki 3

80 [kaheksakümmend]

Omadussõnad 3

Omadussõnad 3

80 [osiemdziesiąt]

Przymiotniki 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Tal on koer. On- m- ps-. O-- m- p--- O-a m- p-a- ----------- Ona ma psa. 0
See koer on suur. T-n p-es-je------y. T-- p--- j--- d---- T-n p-e- j-s- d-ż-. ------------------- Ten pies jest duży. 0
Tal on suur koer. On--ma--użeg--ps-. O-- m- d----- p--- O-a m- d-ż-g- p-a- ------------------ Ona ma dużego psa. 0
Tal on maja. O-- -a--om. O-- m- d--- O-a m- d-m- ----------- Ona ma dom. 0
See maja on väike. T-n do- j--- ----. T-- d-- j--- m---- T-n d-m j-s- m-ł-. ------------------ Ten dom jest mały. 0
Tal on väike maja. Ona--- ---- dom. O-- m- m--- d--- O-a m- m-ł- d-m- ---------------- Ona ma mały dom. 0
Ta elab hotellis. O- mi--z-a w-----l-. O- m------ w h------ O- m-e-z-a w h-t-l-. -------------------- On mieszka w hotelu. 0
See hotell on odav. Ten-hot-- jest-----. T-- h---- j--- t---- T-n h-t-l j-s- t-n-. -------------------- Ten hotel jest tani. 0
Ta elab odavas hotellis. O------z---- tani- -o-e--. O- m------ w t---- h------ O- m-e-z-a w t-n-m h-t-l-. -------------------------- On mieszka w tanim hotelu. 0
Tal on auto. On m--samo--ó---- On -a -ut-. O- m- s-------- / O- m- a---- O- m- s-m-c-ó-. / O- m- a-t-. ----------------------------- On ma samochód. / On ma auto. 0
See auto on kallis. Ten-s---c-ó- -est d-o-i. /----auto-je-----ogie. T-- s------- j--- d----- / T- a--- j--- d------ T-n s-m-c-ó- j-s- d-o-i- / T- a-t- j-s- d-o-i-. ----------------------------------------------- Ten samochód jest drogi. / To auto jest drogie. 0
Tal on kallis auto. O- ma-drog--------ód- --On-m- d--g-e --t-. O- m- d---- s-------- / O- m- d----- a---- O- m- d-o-i s-m-c-ó-. / O- m- d-o-i- a-t-. ------------------------------------------ On ma drogi samochód. / On ma drogie auto. 0
Ta loeb romaani. On------ -owieść. O- c---- p------- O- c-y-a p-w-e-ć- ----------------- On czyta powieść. 0
See romaan on igav. T- ---i--ć---st n--na. T- p------ j--- n----- T- p-w-e-ć j-s- n-d-a- ---------------------- Ta powieść jest nudna. 0
Ta loeb igavat romaani. On--z--a nu-n--powi-ść. O- c---- n---- p------- O- c-y-a n-d-ą p-w-e-ć- ----------------------- On czyta nudną powieść. 0
Ta vaatab filmi. O-- -g--d---il-. O-- o----- f---- O-a o-l-d- f-l-. ---------------- Ona ogląda film. 0
See film on põnev. T-n -il--j-st---rd---i-ter--uj-c-. T-- f--- j--- b----- i------------ T-n f-l- j-s- b-r-z- i-t-r-s-j-c-. ---------------------------------- Ten film jest bardzo interesujący. 0
Ta vaatab põnevat filmi. Ona ogl-------d---i-te--su-ący -il-. O-- o----- b----- i----------- f---- O-a o-l-d- b-r-z- i-t-r-s-j-c- f-l-. ------------------------------------ Ona ogląda bardzo interesujący film. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Akadeemikute keel

Akadeemikute keel on omaette keel. Seda kasutatakse teatud aruteludes. Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel. Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled. Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel. Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel. Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest. Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid. Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine. Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega. Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum. Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele. Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne. Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale. Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid. Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel! Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem. Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele. Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus. Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused. Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised. Katsealulseid pettis keelekasutus. Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet. Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst. Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles. Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu. Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....